Rahandusministeerium saatis käibemaksukohustuslase piirmäära 40 000 eurole tõstva eelnõu kooskõlastusringile; lisaks käibemaksukohustuslase piirmäära tõstmisele kehtestab eelnõu ka metallisektori pöördkäibemaksustamise.
"Muudatuse tulemusena jääb väikeettevõtjatele järgmisel aastal kätte ligikaudu 6,6 miljonit eurot rohkem, mida on võimalik kasutada investeeringuteks või töötajate palkamiseks või palkade tõstmiseks. Seega tähendab see riigile kindlasti ka suuremat maksutulu ja positiivset mõju majanduskasvule," ütles rahandusminister Sven Sester mai alguses.
Käibemaksukohustuslasi aastakäibega 16 001–40 000 oli 2014. aastal 11 637, mis on ligi 15 protsenti käibemaksukohustuslaste arvust. Otseselt puudutab meede 3,8 protsenti ehk ligi 3000 käibemaksukohustuslast, mis antud käibe grupis peamiselt müüvad lõpptarbijale ning on aastas kokkuvõtvalt riigi tuludesse käibemaksu tasunud. Käibemaksukohustuslaste üldarv seisuga 23. detsember 2015. aastal oli 78 126 isikut.
Ettevõtjad, kelle maksustatav käive ei ületa piirmäära, ei pea end registreerima käibemaksukohustuslasena ning seega nende ettevõtete halduskoormus väheneb, kuna nad ei pea pidama käibemaksuarvestust ega esitama käibedeklaratsiooni. Samuti puudutab see isikuid, kelle põhitegevuseks ei ole majandustegevus või majandustegevus on maksuvaba, näiteks tervishoiuasutused, kuid isikul on ka käibemaksuga maksustatav käive.
"Suurimat kasu saavad sellest need ettevõtjad, kelle toodang või teenus on nende enda käte- või mõttetöö tulemus, kuna neil puudub oma töös suuremahuline sisend, millega oleks kaasnenud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Enamasti on selliste ettevõtjate klientideks füüsilised isikud, kes ei ole samuti käibemaksukohustuslased," lisas Sester.
Valitsus otsustas riigieelarve strateegias tõsta käibemaksukohustuslase piimäär alates 2018. aastast 40 000 euroni. Seni on piirmäär olnud 16 000 eurot ning on sel tasemel püsinud alates 1995. aastast.
Metallisektoris metallidele ja nende pooltoodetele pöördkäibemaksu kehtestamine ehk siis müüja asemel ostja maksustamine, peaks iga-aastaselt sektoris vähendama käibemaksupettuseid 5 miljoni euro ulatuses ehk 70 protsendi võrra. Maksu- ja tolliameti andmetel oli Eestis 7. märtsi seisuga 357 äriühingut, mis tegelevad nende metalltoodete võõrandamisega või soetamisega, kus esinevad suured käibemaksupettused. Nendest ligi 70 ettevõtet soetavad kaupa puhverettevõtetelt. Käibemaksu kahju 2015. aastal oli ligi 7,2 miljonit eurot. Metallisektori ettevõtjate hinnangul ligi kolmandik teatud metalltoodetest müüakse kasutades puhverettevõtteid
Senini on ettevõtetel, mis ei osta kaupu puhverettevõtetelt, väga raske konkurentsis püsida. Ettevõtted, mis kasutavad puhverettevõtteid, müüvad kaupa odavamalt, kui ausalt tegutsevad ettevõtted neid tooteid teistest riikidest ostavad.
Puhverettevõte märgib arvele käibemaksu, mida reaalselt eelarvesse ei tasu. Enamikel juhtudel käive deklareeritakse, kuid tasumisele kuuluvat käibemaksu vähendatakse fiktiivsete soetuste võrra või jäetakse tasumisele kuuluv käibemaks eelarvesse tasumata. Kauba soetaja deklareerib arvel näidatud käibemaksu sisendkäibemaksuna ja vähendab selle võrra oma maksustavalt käibelt arvestatud käibemaksu.
Maksuobjekti määratlemiseks kohtuti metallisektori- ning jaekaubandusettevõtetega. Maksuobjekti määratlemisel lähtuti sellest, et see hõlmaks neid kaupu ning nendele sarnaseid kaupu, mida müüakse suures osas läbi puhverettevõtete. Määratlemisel lähtuti ka sellest, et see võimalikult vähe puudutaks jaekaubandust. Arutati ka küsimust, kas kehtestada muuhulgas ka summaline piirmäär nagu on kehtestatud Tšehhis ja Slovakkias. Ettevõtete esindajad ei toetanud seda ettepanekut, kuna see teeks maksustamise korra keerulisemaks.
