Rahandusminister Sven Sesteri sõnul vähendab käibemaksukohustuslase piirmäära tõstmine 40 000 euroni maksulaekumist esialgu 6,6 miljoni euro võrra, ent suuremad investeeringud toovad lõppkokkuvõttes riigile siiski suurem maksutulu.

"Muudatuse tulemusena jääb väikeettevõtjatele järgmisel aastal kätte ligikaudu 6,6 miljonit eurot rohkem, mida on võimalik kasutada investeeringuteks või töötajate palkamiseks või palkade tõstmiseks. Seega tähendab see riigile kindlasti ka suuremat maksutulu ja positiivset mõju majanduskasvule," ütles Sester.

Ta märkis, et kui algselt tegi valitsuskabinet otsuse kehtestada piirmääraks vähemalt 25 000 eurot ning otsida võimalusi selle tõstmiseks, siis riigieelarve strateegia arutelude käigus selgus, et piirmäära saab tõsta 40 000 euroni. "See muudab elu lihtsamaks mikroettevõtlusele ehk kõige väiksematele ettevõtetele, mille käive on alla 40 000 euro aastas. Otseselt mõjutab see ligikaudu 4 protsenti käibemaksu maksjatest," rääkis ta.

Ministri sõnul on tegemist on nii bürokraatia vähendamise meetmega kui ka teatud mõttes maksusoodustusega väikeettevõtlusele. "Kasu väikeettevõtjale seisneb selles, et nemad ei pea tulevikus pidama väiksemahulise ettevõtluse korral käibemaksuarvestust, esitama deklaratsioone ning maksma või taotlema tagasi käibemaksu," rääkis ta.

"Suurimat kasu saavad sellest need ettevõtjad, kelle toodang või teenus on nende enda käte- või mõttetöö tulemus, kuna neil puudub oma töös suuremahuline sisend, millega oleks kaasnenud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Enamasti on selliste ettevõtjate klientideks füüsilised isikud, kes ei ole samuti käibemaksukohustuslased," lisas Sester.

Valitsus otsustas riigieelarve strateegias tõsta käibemaksukohustuslase piimäär alates 2018. aastast 40 000 euroni. Seni on piirmäär olnud 16 000 eurot ning on sel tasemel püsinud alates 1995. aastast.