Käibemaksuseaduse muudatused puudutavad nii ostukuponge kui ka digiteenuseid

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Rahandusministeerium on saatnud kooskõlastusringile käibemaksuseaduse muutmise eelnõu, mis puudutab alljärgnevaid teemasid. Muudatused kavandatakse jõustada alates 01.01.2019.

Alates 01.01.2019 hakkab EL-s kehtima nn vautšereid reguleeriv direktiiv, mille eesmärk on lihtsustada, ajakohastada ja ühtlustada vautšerite suhtes kohaldatavaid käibemaksureegleid. Eelnõuga võetakse antud direktiivi sätted üle käibemaksuseadusse. Kuna sõna vautšer asemel sobiks selle muudatuse sisu alusel paremini ostukupong, siis soovitame eelnõu autoritel emakeelse eurokeele huvides kasutada pigem seda sõna. Kuna paljudel juhtudel ostetakse ostukuponge selleks, et neid edasi kinkida, siis on tavatähenduses ja müügiartiklina poes tegemist hoopis kinkekaardiga.

Eelnõuga sätestatakse ostukupongi mõiste, mis oma liigilt saab olla kas ühe- või mitmeotstarbeline ja välistatakse mõistest allahindlust võimaldavad ostukupongid. Liigiti eristamine on vajalik käibe tekkimise erineva aja tõttu. Ostukupongi võib väljastada kas paberkujul või elektroonselt.

Ostukupongide maksukäsitlus

Üheotstarbeline on ostukupong juhul, kui väljastamise ajal on teada sellega seotud kauba või teenuse käibe tekkimise koht ja tasumisele kuuluv käibemaksusumma, muul juhul on tegemist mitmeotstarbelise ostukupongiga. Seletuskirja järgi ei muuda ostukupongi puudutavad uued sätted ühistranspordi piletite, kultuuri- ja spordiürituste pääsmete ning postmarkide käibemaksuga maksustamist. 

Kõnealused normid peaksid hõlmama üksnes vautšereid, mida saab lunastada kaupade tarnimiseks või teenuste osutamiseks. Kõnealused normid ei peaks hõlmama aga selliseid instrumente, mis annavad omanikule õiguse saada kaupade või teenuste ostmisel allahindlust, kuid ei anna õigust selliseid kaupu või teenuseid saada.

Kui müüakse üheotstarbeline ostukupong, siis tekib kupongi müüjal kupongiga seotud kauba või teenuse käive ostukupongi väärtuses ostukupongi üleandmise päeval (kui enne üleandmist saadakse aga ettemaks, siis tekib makstud osa ulatuses käive juba raha laekumisel). Üheotstarbelise ostukupong on näiteks mõne restorani kinkekaart (nt Keskaegne sööming Olde Hansas Tallinnas – väärtus 60 €). Kui üheotstarbelise ostukupongi müüjaks on vahendajana tegutsev isik (näiteks mõni nn vautšeriportaal), siis vahendaja käive tekib vahendusteenuse osutamisest kauba või teenuse müüjale, ja kauba või teenuse tegeliku müüja käive tekib varaseima hetke printsiibi kohaselt (kas raha laekumisest või kauba/teenuse üleandmisest kupongi lunastamisel). 

Kui müüakse mitmeotstarbeline ostukupong, siis käibe toimumise hetkeks ei ole kupongi üleandmine (või selle eest maksmine), vaid vastava kauba üleandmine või teenuse osutamine kupongi lunastamisel. Mitmeotstarbeline ostukupong on näiteks mõne raamatupoe kinkekaart (nt Rahva Raamatu kinkekaart, erinevad väärtused) – mitmeotstarbeline seetõttu, et raamatupoes müüakse nii 9% kui ka 20% määraga maksustatavaid tooteid.

Digiteenuste maksustamise koha muutmine väikese käibe puhul

Muudetakse nn digiteenuste osutamise koha reeglit, kui teenust osutatakse piiriüleselt teise liikmesriigi lõpptarbijale. Digiteenuseks loetakse nii elektroonilise side teenus kui ka elektrooniliselt osutatavad teenused.

Eelnõuga kehtestatakse digiteenustele künnis 10 000 eurot kalendriaastas, mille ületamisest alates loetakse teenuse osutamise kohaks lõpptarbija asukohariik. Kuni antud künnise ületamiseni on ettevõtjal õigus erandina järgida maksustamisel oma asukoha liikmesriigi reegleid, sh maksumäära, v.a juhul, kui ettevõtja ise ei otsusta teisiti. See tähendab, et käibemaksukohustuslase numbrit omav Eesti ettevõte, mis müüs digiteenuseid muudes liikmesriikides (näiteks Lätis, Leedus, Soomes) elavatele või asuvatele lõpptarbijale, deklareerib alates 1. jaanuarist 2019 teenuse käibedeklaratsiooni vormil KMD lahtris 1 (20%-lise määraga maksustatav käive), mitte aga enam kvartaalselt esitataval MOSS-deklaratsioonil (üldreeglina on digiteenuse müüja MOSS-erikorra kasutaja).

Kui digiteenuste müük muudesse liikmesriikidesse ületab kalendriaasta algusest arvates 10 000 eurot, siis künnise ületamise päevast arvates loetakse teenuse osutamise kohaks iga lõpptarbija asukohariik, müüja saab taotleda MOSS-erikorra kasutaja staatust ning deklareerida käibe MOSS-deklaratsioonil.

Kui digiteenuse müüja kasutab praegu MOSS-erikorda, siis võimaldab seadus samal moel deklareerimist jätkata ka alates 1. jaanuarist 2019, st lugeda künnist arvestamata kõikide piiriüleste klientide puhul teenuse osutamise kohaks lõpptarbija asukohariik.

Impordi käibemaks käibedeklaratsioonile

Üldjuhul makstakse praegu kauba või põhivara importimisel käibemaksu tollieeskirjades sätestatud korras tollile, kuid seda kohustust on võimalik piiratud juhtudel täita ka oluliselt lihtsamal moel – deklareerides impordil tasumisele kuuluva käibemaksu käibedeklaratsiooni vormi KMD lahtris 41, kui käibemaksuseaduse sätestatud tingimused on täidetud.

Rahandusministeerium kavandab eelnõuga lihtsustada tingimusi, mis annavad käibemaksukohustuslasele õiguse kasutada lahtrit 41.

Jäetakse välja peamine takistus enamusele, mille kohaselt 0%-lise käibe osakaal eelneva 12 kuu kogukäibest enne vastava tollideklaratsiooni esitamist pidi olema vähemalt 50%. Samas maksupettuste vältimise eesmärgil täiendatakse tingimuste loetelu uue tingimusega, mille kohaselt käibemaksukohustuslasel peab olema "laitmatu ärialane reputatsioon", mis aitab tagada, et lahtri 41 kasutamise õiguse saavad vaid õiguskuulekad isikud.

Kuna muudetakse ka käibemaksuseaduse § 38 lõiget 26, siis on tagatud ka laitmatu ärilise reputatsiooni säilitamise huvi, kuna vastasel korral võib maksu- ja tolliamet lahtri 41 kasutamise õiguse kehtetuks tunnistada.

Muudatuste tulemusena peaks oluliselt laienema isikute ring, kellel on võimalus taotleda impordi käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise õigust, sest sellise õiguse saavad taotleda ka need, kellel 0%-line käive kas puudub üldse või moodustab kogukäibest väikese osa (praegu on sellist õigust omavaid isikuid u 200, prognoositakse 3500).

Lisaks sätestatakse erisus, et käibemaksukohustuslasest kütuse importija saab käibemaksu arvestada käibedeklaratsioonis.

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll