Oleme magustatud joogi maksu ehk karastusjookide maksu kehtestamise vastu, sest see ei täida oma peamist eesmärki ehk ei aita leevendada laste, noorukite ning ka täiskasvanute ülekaalulisusega seonduvaid probleeme. Seetõttu tegime riigikogu rahanduskomisjonile ettepaneku jätta eelnõu vastu võtmata.
Kuna magustatud joogid moodustavad vaid väga väikese osa kogu tarbitavast suhkrust, siis ei ole meie hinnangul maksu kehtestamine magustatud jookidele tõsiselt võetav lahendus ülekaalulisuse probleemile. Meile jääb arusaamatuks, kuidas on jõutud tõdemuseni, et just magustatud joogi maks on erinevate meetmete hulgast kõige mõjusam meede laste ja noorte tervisekäitumise mõjutamiseks.
Isegi kui eeldada, et maksu kehtestamine on sobivaim meede, siis jääb selgusetuks, miks kehtestatakse maks vaid magustatud jookidele, mitte aga teistele toidugruppidele, mis sisaldavad samuti suhkrut või magusainet ja mida tarbitakse igapäevaselt nii koguseliselt kui proportsionaalselt enam kui magustatud jooke.
Meie hinnangul on eelnõu koostatud ilmselgelt kiirustades ning seetõttu esineb selles mitmeid olulisi puudusi mõjude analüüsis. Näiteks pole analüüsitud, kui palju suurendab maksu kehtestamine ettevõtjate halduskoormust. Liskas on näidatud mõjusid riigiasutustele tegelikkusest väiksemana. Esile on toodud vaid kulutused MTA uue infosüsteemide arendusele, kuid jooksvad järelevalvega seonduvad kulud on jäetud hindamata.
Lisaks on eelnõu koostamisel oldud vastuolus hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga, sest eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust (VTK). Sama olukord on olnud mitme viimase aja seaduseelnõuga.
Tegime riigikogu rahanduskomisjonile ettepaneku jätta eelnõu vastu võtmata. Lisaks soovitasime rahandusministeeriumil koostöös teiste ministeeriumitega analüüsida erinevaid alternatiive ülekaalulisuse probleemi lahendamiseks ning pakkuda analüüsi tulemusena välja meede, millel on ka tugev tõendipõhine seos ülekaalulisuse vähendamisega.
Loe kaubanduskoja ametlikku arvamust SIIT.
