Rahandusministeerium on avalikustanud raamatupidamise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (eelnõu toimik 14-1701) ja saatnud selle kooskõlastamiseks teistele ministeeriumidele ja linnade ning maaomavalitsuste liidule.

Praegu reguleerib Eestis raamatupidamise korraldamist 2002. a vastu võetud RPS ja 2010. a vastu võetud AudS. Kiired muutused majanduskeskkonnas toovad esile, et arvestusala puudutav regulatsioon vajab kaasajastamist ja kooskõlastamist EL õigusega.

Kavandatav RPS eelnõu on seotud rahandusministeeriumi valitsemisala arengukavas 2013-2016 seatud eesmärgiga tagada usaldusväärne ja avalikule huvile vastav arvestusalane informatsioon. Kavatsuses märgitakse, et raamatupidajate, sise- ja välisaudiitorite kutsetegevuse eri aspektid peavad haakuma, et moodustuks terviklik keskkond arvestusalase info tootmiseks ja kasutamiseks.

Kavatsuse dokumendis tuuakse välja, et eesmärgi elluviimiseks on arengukavas kavandatud kaks meedet.

2.2.1. Arvestusala (sh raamatupidamine ja audiitortegevus) õigusliku keskkonna kujundamine ja
2.2.2. Audiitortegevuse järelevalve teostamine.

Meetme 2.2.1 "Arvestusala (sh raamatupidamine ja audiitortegevus) õigusliku keskkonna kujundamine" tulemuste saavutamiseks on kavandatud järgmised tegevused:

• rahandusalase aruandluse õigusliku raamistiku kaasajastamine;
• usaldusväärse (st moonutamata ja kindlust lisava vandeaudiitori aruandes avaldatud arvamusega) möödunud perioodide rahandusalase aruandluse kujundamine, mis võimaldab teha asjakohaseid otsuseid;
• osalemine auditi poliitikavaldkonna rohelise raamatu järgse uuendatud 8. direktiivi menetlemises. Direktiivi heakskiitmise järel audiitortegevuse õigusliku raamistiku kaasajastamine.
  Vahetu tulemus: uus AudS redaktsioon on rakendatud alates 2016. aastast.
• põhimõtete väljatöötamine arvestusala asjatundjate ühendamiseks ühte laiapõhjalisse avalik-õiguslikku juriidilisse isikusse.
  Vahetu tulemus: vastav kontseptsioon on välja töötatud 2014. aasta lõpuks.
• arvestusala asjatundjate kutseeksamite süsteemi ning kvalifikatsioonisüsteemi täiendamine ja sidumine rahvusvaheliselt tunnustatud süsteemidega (nt ACCA) või nende põhimõtetega arvestamine.
  Vahetu tulemus: kutseeksamite süsteem rakendatud ja kvalifikatsioonisüsteemi täiendamise kontseptsioon on välja töötatud 2014. aasta lõpuks.

Kavandatav eelnõu on seotud ka Eesti infoühiskonna arengukava 2020 alaeesmärgiga "Nutikam riigivalitsemine". Kavatsuse järgi muudetakse masintöödeldavate e-arvete esitamine tulevikus avaliku ja erasektori vahelises arvelduses kohustuslikuks.

Viimasel paaril aastal (2013, 2014) on jõustunud EL raamatupidamis- ja auditidirektiiv ning auditimäärus, mille eesmärke toetab ka rahandusministeerium:

1) vähendada halduskoormust ja lihtsustada nõudeid väikeettevõtjatele;
2) suurendada finantsaruannete selgust ja võrreldavust ettevõtjate puhul, kelle suhtes on see elavama piiriülese majandustegevuse ja suurema väliste sidusrühmade arvu tõttu oluline ;
3) kaitsta kasutajate olulisi vajadusi, et säilitada neile vajalik arvestusteave.

Probleemid kehtivas seaduses ja lahendus

Suuremad probleemid, millele RPS eelnõu väljatöötamise kavatsuses tähelepanu juhitakse on seotud seaduse terminibaasi, raamatupidamise korraldamise, majandusaasta aruande koostamise, arvestusekspertide kutsesüsteemi uuendamise, auditi ning ülevaatuse kohustuse ülemmäärade küsimustega.

Ühtne mõistesüsteem

Kehtivas RPS-s on probleemiks ebaühtlane terminibaas võib välja lugeda kavatsuse dokumendist, sestap on plaanis ühtlustada ja kirjeldada RPS-s läbivalt kasutatavate mõistete legaaldefinitsioonid.

Olles ära kuulanud erinevad osapooled, sedastas rahandusministeerium, et tuleb oluliseks pidada, et Eestis kehtivates üldaktides oleks kasutusel kvaliteetne, ühtne ja laialt aktsepteeritud arvestusala mõisteteaparatuur, mis moodustaks ühtse terviksüsteemi. See aitaks haridusasutustel anda head arvestusalast õpet, mis omakorda loob eelduse ühtsetel alustel toimuvale arvestusekspertide väljaõppele. Samuti tagab ühtne ja laialt aktsepteeritud arvestusala mõisteteaparatuur õiguse parema rakendamise. Seetõttu tuleb siseriiklikult kehtestatavates üldaktides kasutatavad terminid üle vaadata ja ühtlustada. Selleks tuleks moodustada ekspertkomisjon.

Finantsaruandluse standard

Kehtiva normi probleemid raamatupidamise korraldamise vallas on seotud Eesti finantsaruandluse standardi ja raamatupidamise algdokumendiga. Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid on kõrge sisulise väärtusega, et aga toimkonnal puudub pädevus, et kehtestada põhiseadusega antud üldkohustuslikke õigusnorme, millele on tähelepanu juhtinud ka riigikohus (3-4-1-14-08) siis vajab seegi puudujääk kehtivas seaduses likvideerimist.

Analüüsides erinevate lahendusvariantide positiivseid ja negatiivseid aspekte, leiab rahandusministeerium, et kõrvaldamaks Raamatupidamise Toimkonna juhendite formaalset vastuolu põhiseadusega luuakse regulatsioon, mis on aluseks RPS täpsustuste ja selgituste rahandusministri määrusega kinnitamiseks.

Algdokument

Raamatupidamise algdokumenti puudutavas osas tuuakse välja, et algdokumendi regulatsioon tuleks kaasajastada. Arvelduste puhul, mis toimuvad füüsiliste isikutega, võiks loobuda nõudest, et raamatupidamiskohustuslane peab algdokumendile märkima teise tehingu poole, kui selleks on füüsiline isik, v.a FIE, elukoha aadressi.

Võttes arvesse sidusrühmade arvamusi kavandatakse sätestada regulatsioon, et raamatupidamiskohustuslane ei peaks (kuid võib) algdokumendile märkima tehingu teise osapoole elukoha aadressi, kui tehingu teiseks osapooleks on füüsiline isik, v.a füüsilisest isikust ettevõtja. Lihtsustust ei tohiks rakendada, kui tehingu teine osapool nende andmete märkimist nõuab.

Et vähendada paberite hulka ja säilitada dokumente kompaktselt ühes kohas, vajab reguleerimist paberdokumentide säilitamine elektroonilises vormis ja see, kas elektroonilisse vormi viidud paberdokument on ikka algdokument. Lisaks tuleb reguleerida ka e-arvete kasutuselevõtu temaatika.

Kehtivas RPS-s puudub e-arvete regulatsioon, seega tuleb selles küsimuses seadust muuta. RPS-s sätestatakse e-arvete definitsioon, nõuded ning e-arvetega arveldamise kohustus, kui tehingu osapooleks on avalik sektor. Alates 2016. aasta esimesest poolest on avalik sektor kohustatud vastu võtma e-arveid. 2016. aasta teisest poolest on erasektor kohustatud avaliku sektoriga arveldama üksnes e-arvetega.

Majandusaasta aruande koostamine

Majandusaasta aruande koostamisega seonduvate probleemidena tuuakse kavatsuses välja raamatupidamisdirektiivi ülevõtmine, püsiva tegevuskoha majandusaasta aruande koostamine ning sihtasutuse ja mittetulundusühingu majandusaasta aruande koostamine.

EL raamatupidamisdirektiivi, mille täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid tuleb liikmesriikidel jõustada hiljemalt 20.07.2015, järgi sõltub aastaaruandes avalikustatava info hulk ettevõtja suurusest. Direktiivi järgi ei või mikro- ja väikestelt ettevõtjatelt nõuda enama teabe avalikustamist, kui on nõutud või lubatud direktiivis. Samas võib mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kohta sätestada ka aruannete koostamise ja avaldamist puudutavad maksimum lihtsustusvõimalused, mis on jäetud paljudel juhtudel liikmesriikide otsustada.

Analüüsitulemusel on rahandusministeerium leidnud, et raamatupidamisdirektiivis sätestatud lihtsustuste tegemine kõigile väikeettevõtjatele ei ole kohane. Rahandusministeerium peab põhjendatuks rakendada raamatupidamisdirektiivi võimaldatavat maksimaalset majandusaasta aruande lihtsustust nanoettevõtja kriteeriumitele vastavale sihtrühmale (aastaaruande bilansimaht kuni 60 000 €; aruandeaasta kohustused ei ole suuremad kui 50% omakapitalist; üks osanik, kes ka juhatuse liige), kes seda kasutada soovivad ja kelle kohta on avalik huvi arvestusala info järele minimaalne. Suurte, keskmiste ning väikeste ettevõtjate kohta sätestatakse RPS-s regulatsioon, et kõnealused ettevõtjad peaksid alati koostama aruandeaasta finantsaruande, mis vastab TFVC-le (true and fair view conceptile).

Püsiva tegevuskoha aastaaruande koostamine

Kehtivas seaduses on probleemne, millistest reeglitest lähtuvalt peab olema püsiva tegevuskoha majandusaasta aruanne olema koostatud.

Kuna kehtiva RPS § 2 lõikest 2 ja §-st 44 tulenevalt ei pea püsiv tegevuskoht majandusaasta aruande koostamisel lähtuma RPS-s toodud regulatsioonist, on ebaselge, millistest reeglitest lähtuvalt peab püsiva tegevuskoha majandusaasta aruanne olema koostatud. Sätestatakse regulatsioon, millega täiendatakse seaduses toodud raamatupidamiskohustuslaste loetelu.

SA ja MTÜ aastaaruande kinnitamine

Et kehtiva korra järgi erineb äriühingute ning sihtasutuste ja mittetulundusühingute aastaaruande esitamise praktika, siis pakutakse kavatsuses välja võimalus seda ühtlustada. Äriühingute puhul loetakse majandusaasta aruande koostamine lõpetatuks, kui juhatus on aruande heaks kiitnud. Samuti võiks see toimuda ka SA-te ja MTÜ-de puhul.

Analüüsides erinevaid lahendusvariante leiab rahandusministeerium, et tuleb muuta SAS ja MTÜS selliselt, et sihtasutuste ja mittetulundusühingute majandusaasta aruande koostamise lõpetamine ja seega sihtasutuse ja mittetulundusühingu juhatuse poolt majandusaasta aruande heakskiitmine, toimub enne sihtasutuse nõukogu või mittetulundusühingu üldkoosoleku poolt aruande kinnitamist.

Auditi ja ülevaatuse piirmäärad

Kehtivate normide valguses on probleemne seegi, et praegused auditi ja ülevaatuse piirmäärad on vananenud, mille järgi kindlustandvate audiitorteenustega hõlmatud raamatupidamise aastaaruannete osatähtsus on ületanud pareto-efektiivsuse suhtarvu piiri ning seeläbi on toimunud kogu majanduse halduskoormuse kasv, seisab RPS väljatöötamise kavatsuses.

Erinevate lahendusvariantide analüüsil peab rahandusministeerium kõige tõenäolisemaks lahendusvarianti, mis rahuldaks seatud eesmärke, kus:

– ülevaatuse kohustuse piirmäärad tõuseksid ja oleks käibe osas vahemikus 1,5–2,5 miljoni eurot;
– auditi kohustuse piirmäärad tõuseksid ja oleks käibe osas vahemikus 4,0–5,0 miljoni eurot.

Vastavalt muutuksid ka ülejäänud auditi ja ülevaatuse piirmäära kriteeriumid.

Raamatupidamise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuses käsitletud auditi ja ülevaatuse piirmäärasid, majandusaasta aruande koostamist ning avalikustamist käsitlevat regulatsioon kavandatakse rakendada majandusaasta aruandeperioodide kohta, mis algavad 1. jaanuaril 2016 või hiljem, st 2017. aastal esitatavate aruannete kohta.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks võib öelda, et kavandatava eelnõu eesmärk on luua arvestusala õigusraamistik, mis on kohane avatud majandusruumiga väikeriigile, kus olulist rolli mängib mikro- ja väikese suurusega ettevõtete sektor ning kus tuleb leida tuleb tasakaal raamatupidamiskohustuslaste halduskoormuse vähendamise ja ettevõtluskeskkonna usaldusväärsuse ja läbipaistvuse vahel.

Eeldatav aeg, mil uus raamatupidamise seaduse eelnõu on valmis kooskõlastamiseks ja konsulteerimiseks, on 2015. a veebruar. Uus raamatupidamise seadus on kavas jõustada 2015. a juulikuus.

Raamatupidamise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse toimik nr 14-1701