Kui perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu esialgses versioonis oli arvestatud koja ettepanekuga pikendada lapsehoolduspuhkusele minemise ja naasmise etteteatamise tähtaega 45 päevale, siis praeguseks on eelnõu teksti muudetud ja etteteatamise tähtaega on lühendatud 30 päevale.

Seega pikeneb etteteatamise aeg, mis praegu on lapsehoolduspuhkuse (edaspidi vanemapuhkuse) puhul 14 kalendripäeva, 30 kalendripäevale. Sotsiaalministeeriumi selgituste kohaselt on muudatus tehtud arvestades teiste huvigruppide arvamust, mille järgi on 45-päevane etteteatamise kohustus töötajale ebaproportsionaalselt pikk. Samas on tööandjate huve arvestades etteteatamise aeg siiski üle kahe korra pikem kui kehtivas töölepingu seaduses.

Praegu kehtiva seaduse järgi on emal või isal õigus saada aastas kolm päeva tasustatud lapsepuhkust, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last. Eelnõuga seda põhimõtet muudetakse. Edaspidi on mõlemal lapsevanemal õigus saada kümme (mõlema vanema peale kokku 20 tööpäeva) tasustatud puhkuse päeva kuni lapse üheksa aastaseks saamiseni. Kümme puhkepäeva on ette nähtud iga alla 9-aastase lapse kohta. Tulevikus ei aegu lapsepuhkus aasta lõpuga ja sisuliselt võib lapsevanem kõik puhkusepäevad välja võtta ühe korraga. Samas võimaldatakse eelnõuga lapsepuhkust ühes aastas kasutada kõige rohkem 30 kalendripäeva.

Kuna ühes aastas kasutatav lapsepuhkuse päevade arv võib praegusega võrreldes oluliselt suureneda, siis palus kaubandus- ja tööstuskoda ministeeriumil üle vaadata lapsehoolduspuhkusele minemise etteteatamise tähtajad. Kui töötaja soovib lapsepuhkusel olla näiteks kolm nädalat või ühe kuu, siis ei pruugi kahenädalane etteteatamise aeg olla piisav, et tööandja saaks tööd ümber korraldada.

Ministeerium võttis koja ettepaneku arvesse ja eelnõusse lisati põhimõte, mille järgi peab töötaja, kes soovib kasutada puhkuse ajakavasse märkimata lapsepuhkust järjestikku rohkem kui 15 kalendripäeva, sellest tööandjat 30 kalendripäeva ette teavitama.