Euroopa Paralamendi ja nõukogu määrusega nr 655/2014 luuakse pangakontode arestimismääruse menetlus, mille eesmärgiks on hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades ning Justiitsministeerium on välja töötanud muudatuste eelnõu, mis toetab vastava regulatsiooni kohaldamist Eestis.
Mis on muudatuse eesmärk?
Eelnõu (pdf) eesmärk on luua Eesti õigusesse Euroopa Liidu määruse rakendamiseks vajalikud meetmed.
Keda see mõjutab?
Muudatused mõjutavad kõiki, kes puutuvad kokku piiriüleste vaidlustega.
Mida muudatused endaga kaasa toovad?
Euroopa Liidu määrusega luuakse alternatiivne menetlus, mis võimaldab piiriülestes vaidlustes lihtsamini taotleda potentsiaalse võlgniku muus liikmesriigis asuvate pangakontode arestimist (näiteks kui võlausaldaja on Eestis ja võlgniku arestimisele kuuluv arvelduskonto on Soomes). Tegemist on ajutise kaitsemeetmega olukorras, kus on oht, et hiljem võib põhivaidluses täitemenetlus ebaõnnestuda, kuna võlgnik võib oma raha kontolt kõrvaldada. Kohtutäitur arestib võlgniku kontol raha, kuid raha kättesaamiseks on võlausaldajal siiski vaja põhivaidluse otsus täitmisele saata. Eestis tuntakse seda kui hagi tagamist.
Euroopa arestimismäärust saab võlausaldaja kohtult taotleda nii enne põhivaidluses kohtumenetluse algust, menetluse kestel kui ka pärast kohtulahendi saamist. Saadud määrust ei ole vaja eraldi täidetavaks tunnistada.
Euroopa arestimismääruse täitemenetlus erineb Eesti siseriiklikust selle poolest, et Euroopa arestimismääruse täitemenetlust saab võlausaldaja asemel alustada ka välisriigi kohus. Lisaks ei saa kontot arestida etteulatuvalt, st et olukorras, kus arestimise hetkel ei ole kontol piisavalt raha, peab võlausaldaja konto arestimiseks taotlema uut määrust.
Justiitsministeeriumi koostatud eelnõuga luuakse määruse rakendamise regulatsioon tsiviilkohtumenetluse seadustiku hagi tagamise sätete juurde ja täitemenetluse seadustikku. Lisaks täiendatakse kohtualluvuse ning välisriigi kohtulahendite tunnustamise ja täitmise regulatsiooni. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda määratakse asutuseks, kes (vastava kohtutaotluse alusel) on pädev hankima teavet, kas ja millistes pankades on võlgnikul Eestis konto(d). Ühtlasi tuuakse välja, milliseid dokumente esitatakse kohtule ning milliseid kohtutäituritele. Samuti määratakse, milliseid määrusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid kohaldab kohus ja milliseid kohtutäitur.
Millal plaanitakse muudatused jõustada?
Euroopa Liidu määrust hakatakse liikmesriikides kohaldama alates 18. jaanuarist 2017. a.
Ettevõtjate arvamused ja ettepanekud muudatuste osas on oodatud hiljemalt 2. jaanuariks 2017. a e-posti aadressile Kristina.Jerjomina@koda.ee. Ettevõtjatelt laekunud tagasiside põhjal koostame kaubanduskoja seisukoha, mille edastame justiitsministeeriumile.
Eelnõu seletuskiri (pdf)
Lisainfo: Kristina Jerjomina. jurist, Kristina.Jerjomina@koda.ee
