Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MTSÜS) eelnõuga reguleeritakse täpsemalt majandustegevuse vabadust ja selle piiramise alused. Uus seaduse eelnõu suurendab ettevõtlusvabadust ja vähendab bürokraatiat.
Täna paiknevad majandustegevust reguleerivad normid enam kui sajas seaduses ning nende kehtestamisel ei ole lähtutud ühtsetest põhimõtetest. Eelnõu eesmärk on muuta vastav õiguskeskkond ettevõtjale arusaadavamaks ning vähendada ettevõtlust reguleerivate seaduste ning nendest tulenevate kõikvõimalike ametlike teatamiskohustuste, registreeringute, tegevuslubade, litsentside ja muude kohustuslike autorseerimisskeemide arvu.
Täna on näiteks ettevõtjal kohustus kanda informatsiooni erinevatesse registritesse, mis üksteist dubleerivad või mille eesmärk on muul põhjusel ebaselge, väga palju on tegevuslubasid ja muid selletaolisi piiravaid regulatsioone, ka on ebamäärased registreeringu tegemisest ja tegevusloa andmisest keeldumise ning kehtetuks tunnistamise alused.
Probleemiks on ka see, et kohati on piirangud ettevõtjate suhtes ebaproportsionaalselt koormavad, samas aga on riigil vahel võimatu näiteks tarbijatele või keskkonnale ohtlikke ettevõtjaid efektiivselt kontrollida ning vajadusel nende majandustegevust keelata.
Eelnõuga jaotatakse majandustegevuse järelevalvemehhanism kaheks. Kõigepealt on teatamiskohustusega tegevusalad – ettevõtja peab tegevusest registripidajale teatama, kuid kande puudumine ei tähenda keeldu tegutseda. Teiseks on loakohustusega tegevusalad – tegutsemiseks tuleb eelnevalt saada haldusorgani luba ning selleta tegutsemine on illegaalne.
Eesti ettevõtjatele (nii teenuseosutajatele kui ka kaupmeestele) laiendatakse lisaks Euroopa Liidu teenuste direktiivi olulisi eeliseid. Sellisteks eelisteks on näiteks õigus suhelda haldusorganitega ühtse kontaktpunkti ja elektroonilise menetluse põhimõttel.
Seaduse rakendamiseks vajalikud infotehnoloogilisteks arendusteks tehtavad kulutused on kokku umbes 14 miljonit krooni. Samas senise registreerimismenetluse kadumise tõttu väheneb rahaline koormus Eestis tegutsevatele ettevõtjatele tervikuna hinnanguliselt ligikaudu nelja miljoni krooni võrra.
Seadus on planeeritud jõustuma 2014. aasta 1. jaanuaril, sest selle rakendamiseks vajalike infotehnoloogiliste arenduste tegemine vajab üleminekuaega.
Majandushaldusõiguse kodifitseerimist rahastatakse Euroopa Liidu sotsiaalfondi programmist "Parema õigusloome arendamine".
Tutvu lisaks: seaduse eelnõu ja seletuskirjaga
