Rahandusministeerium saatis uuele kooskõlastusringile maksuameti pädevusi täpsustava maksukorralduse seaduse eelnõu, algversiooniga võrreldes annab eelnõu maksuametile õiguse pärida klientide arvete kohta andmeid sideettevõtetelt vaid siis, kui juba on algatatud maksumenetlus ja isik ise andmeid ei anna.
Võrreldes mullu juulis esitatud versiooniga jäi praegusest versioonist välja suurem osa vaatlust käsitlevatest muudatustest. Samuti täiendati seletuskirja oluliselt sideettevõtjatelt andmete pärimise osas ning lisati seletuskirja selle põhiseaduslikkuse analüüs, selgub rahandusministeeriumi koostatud eelnõud tutvustavast kokkuvõttest.
Kui mullu juulis kooskõlastusringile läinud eelnõu oleks andnud maksuhaldurile õiguse põhjendatud kahtluse korral viia läbi üksikjuhtumi kontroll enne maksudeklaratsiooni esitamise tähtaega, siis nüüd kooskõlastusele läinud eelnõu versioon annab õiguse vaid siis, kui maksuarvestuse õigsuse kontrollimiseks on algatatud maksumenetlus.
Samuti saab sideandmeid pärida vaid siis, kui maksukohustuslane ise andmeid maksuhaldurile ei anna või maksuhalduril pole võimalik maksukohustuslasega seotud teavet kindlaks teha, näiteks juhul, kui menetluse käigus on olemas teave üksnes telefoninumbri kohta.
Sideettevõtjalt teabe küsimiseks väljastab maksuamet allkirjastatud korralduse, kuhu märgitakse maksukohustuslase nimi, kelle kohta teavet küsitakse, ning sideettevõtja poole pöördumise põhjus. Ameti korralduse õiguspärasuse tagamiseks peab sellest selguma, kas maksuhaldur on enne sideettevõtja poole pöördumist sama nõudega pöördunud kontrollitava maksukohustuslase poole või miks see ei osutunud võimalikuks.
Vajadusel selgitab maksuhaldur korralduse aluseid täiendavalt ning isik saab korralduse õiguspärasuse kontrollimiseks esitada maksuhaldurile ka vaide või pöörduda vastavasisulise nõudega halduskohtu poole. Maksuamet saab pärida vaid sideteenust kasutavale isikule väljastatud arve sisu kohta.
See tähendab, et maksuhalduril ei ole õigust küsida infot osutatud teenuste sisu kohta. "Väljavõtteid ei saa küsida, ei saa küsida ka väljavõtteid sõnumite kohta. Need pädevused kuuluvad kriminaalmenetluse hulka, kus on hoopis teised reeglid," ütles rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov pressikonverentsil BNS-ile.
Pärida saab andmeid tema sõnul vaid arvete kohta, siis saab maksuhaldur küsida teavet vaid lepingupartneri nime, telefoninumbri, arve summa ning selle tasumiseks kasutatud konto kohta. Kõnekaartide kohta sideettevõtjal üldjuhul kohustust selgitusi või andmeid anda ei ole, rääkis Jegorov vastuseks BNS-i küsimusele.
Lisaks näeb eelnõu ette mõned muudatused seoses maksuvõla ajatamisega, nüüd võib ettevõtja maksuhalduriga maksuvõla tasumise graafiku kokku leppida ka enne seda, kui kohustus tekib. "Praegu on olukord selline, et maksuhalduri poole palvega pöördutakse, ta koostab graafiku, mis pannakse süsteemi ja mida saab täitma hakata alles siis, kui kohustuse tekkimise tähtaeg on ametlikult käes. Nüüd on olukord veidi paindlikum," ütles Jegorov.
Eelnõus on alles säte, mis annab MTA-le õiguse maksukohustuslase nõusolekuta vaadelda tema valduses olevat majandus- või kutsetegevusega seotud vallasasja, mis ei asu maatükil, ehitises või ruumides, kus toimub maksukohustuslase majandus- või kutsetegevus. Praegu on seaduses lünk, kuna vaadelda võib vaid kolmanda isiku valduses olevat vallasasja.
Maksuhaldur selgitab iga kord vaatluse eesmärki, tõendite kogumise vajalikkust ning poolte õigusi ja kohustusi, lähtudes põhimõttest, et vaatlus viiakse läbi koostöös maksukohustuslasega. Maksuhalduri vaatluse läbiviimise õigusega kaasneb ka alati kohustus maksukohustuslast teavitada ning oma menetlustoimingu valikut põhjendada – kiireloomulistel juhtudel tagasiulatuvalt, tavaolukorras eelnevalt.
Eelnõus on alles ka säte, mille alusel hakkab MTA edaspidi veebilehel avaldama 20-protsendilise, 9-protsendilise ja 0-protsendilise käibemaksumääraga maksustatavatelt toimingutelt ja tehingutelt deklareeritud käibemaksu summa. Samuti hakkaks amet avaldama töötamise registri andmeid ettevõttes töötavate inimeste kohta igas kvartalis.
Töötamise registris tuleb eelnõu alusel edaspidi registreerida kõik äriühingu majandushuvides töötavad isikud – ka need, kes töötavad tasu saamata. Seetõttu loobutakse mõiste "vabatahtlik töö" kasutamisest. Samuti ei tule edaspidi töötamise registrisse kanda avalik-õigusliku ameti kandjaid.
