Riigikogu võttis 8. mail menetlusse valitsuse 4. mail algatatud tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (458 SE).
Eelnõu muudab tulumaksuseaduses sätestatud osalusoptsioonide maksustamise reegleid. Eelnõu näeb ette kehtestada residendist krediidiasutustele ja mitteresidendist krediidiasutuste Eesti filiaalidele kohustus tasuda tulumaksu avansilisi makseid.
Lisaks muudetakse eelnõuga käibemaksuseaduses ettevõttes kasutatavate sõiduautode maksustamise korda ja tulumaksuseaduses sõiduauto erisoodustuse hinna arvutamise aluseid.
Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Nimetud eelnõu menetlusse võtmise otsuse langetas hääletamise teel Riigikogu täiskogu, kuna juhatus ei saavutanud selles küsimuses konsensust. Vaidlust ja erimeelsusi tekitas mitme erineva maksumuudatuse lülitamine ühte seaduseelnõusse. Riigikogu kodu- ja töökord näeb ette, et juhatuse konsensuse puudumisel saab otsuse langetada täiskogu. Eelnõu menetlusse võtmise poolt hääletas 50 saadikut, vastu oli 39 saadikut.
Erakondade esindajate arvamusi
Henn Põlluaas: kobarmaksuseaduse menetlusse võtmine näitab, et võimuliit jätkab halva õigusloomega
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond taunib viisi, kuidas võimuliit hakkab Riigikogus menetlema järjekordset makse tõstvat kobarmaksuseadust.
"Riigikogu vasakkoalitsioon pani tööle teerulli ning hääletas jõuga menetlusse järjekordse kobarmaksuseaduse, mis tõstab mitut erinevat maksu ja mille juures hämatakse, justkui polekski tegemist kobareelnõuga," ütles Põlluaas.
Riigikogu võttis esmaspäeval häältega 50 poolt ja 39 vastuhäälega menetlusse maksumuudatuste kobareelnõu, mis kätkeb nii osalusoptsioonide maksustamist, ettevõtete kontsernisisestele laenudele panditulumaksu kehtestamist, pankade tulumaksu avansilisi makseid ja ettevõtluses kasutatavate autode maksustamist.
"Olgem ausad, mitte kellelgi, ka koalitsioonil endal, pole kahtlustki, et tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu on klassikaline kobareelnõu. Nii aastatel 2015 kui ka 2016 said avalikkuses halvimate seaduste häbiposti naelutatud just nimelt kobarmaksuseadused, mida iseloomustati kui halva õigusloome näidetena," märkis Põlluaas.
"Nagu toona, nii puudub ka täna igasugune erakorraline vajadus viia seadusi ellu kiirustades ja sidudes kokku terve hulk teineteisega mitteseotud teemasid. Neid peaks käsitlema eraldi ja erinevates riigikogu komisjonides."
Ehkki Keskerakonna, sotsiaaldemokraatide ning Isamaa ja Res Publica Liidu koalitsioon ja valitsus lubasid Põlluaasa sõnul ausat ja läbipaistvat poliitikat, näitab kobareelnõu menetlusse võtmine tema sõnul, et valijate ootusi on petetud ning poliitilise kultuuri paranemist tegelikult ei soovita.
Pevkur: koalitsioon tahab ettevõtluskeskkonda halvavad muudatused teha õiguslikult räpakalt
Reformierakonna esimehe Hanno Pevkuri sõnul näitab koalitsiooni otsus hääletada maksude kobareelnõu riigikogu menetlusse võtmise poolt, et käitutakse räpakalt ja vastupidiselt hea õigusloome tavadele.
"Keskerakonna, IRL-i ja sotsiaaldemokraatide koalitsioon läheb ajalukku kui kõige rohkem makse kehtestav valitsus. Nende teeneks on Eesti maksukeskkonna rikkumine ja ettevõtluskeskkonna halvendamine. Eelarvereegleid lõdvendatakse ja samal ajal kehtestatakse kuus uut maksu. Vähe sellest, et maksumuudatused on kahjulikud, need kehtestatakse ilma korrektse debati ja kaasamiseta," lausus Pevkur.
Reformierakonna esimees tuletas meelde, et nii president kui õiguskantsler on tauninud õigusloomet, kus ühte kobarseadusesse on koondatud sisuliselt erinevate probleemidega eelnõud, millel puudub ühine eesmärk.
"Põhiseaduskomisjon on mõne aasta eest leidnud, et kobareelnõud pole aktsepteeritavad ning riigikogul on õigus jätta need menetlusse võtmata – riigikogu liikmetelt võetakse sisuliselt võimalus hääletada mõne ettepaneku poolt ja teise vastu," lisas riigikogu liige.
Valitsuskoalitsioon ei ole Pevkuri sõnul õppinud oma vigadest ning jätkab räpakat õigusloomet.
"Astmelise tulumaksu ning gaasiaktsiisi ja tööjõumaksude tõusu toonud kobareelnõu valiti eelmise aasta halvimaks seaduseks. Ootame õiguskantsleri seisukohta sellisele räpakale õigusloomele ja loodame, et ka president kasutab vajadusel oma õigust sellisele halvale õigusloomele tähelepanu juhtimiseks," ütles ta.
