Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kolm eelnõu.
Metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (396 SE)
Eelnõu muudab metsaomanikule metsade majandamisotsuste tegemise selgemaks. Metsaseaduse olulisemad muudatused näevad ette alandada viljakate kasvukohatüüpide kuusikute raievanust ja soodustada lageraiele alternatiivsete raieliikide – turberaiete ja valikraie – kasutamist. Eelnõuga leevendatakse nendele seatud piiranguid. Käesoleval ajal kehtivad reeglid nende raieliikide kohta ei soodusta metsa efektiivset uuendamist.
Eelnõuga alandatakse raiumiseks lubatavate viljakates kasvukohtades kasvavate kuusikute keskmist vanust 60 – 70 aastani. Seletuskirjas märgitakse, et hetkel peab raiutavate kuusikute keskmine vanus olema minimaalselt 80 aastat. 80 aastase viljakate alade metsa kvaliteet on aga madalam, sest sellisest metsast umbes kolmandik on enamasti juure- ja tüvemädaniku tõttu kahjustatud. Muudatus puudutab umbes 4200 hektarit metsamaad, mis on 0,2 protsenti Eesti metsadest, millest 3000 hektarit on riigimets. Minimaalne raievanus ei kohusta metsaomanikku raiuma. Eesti metsade elurikkuse kaitseks tagatakse vastukaaluks salu- ja laanemetsade range kaitse täiendavalt 27000 hektari ulatuses. Vastavad alad on leitud riigimaadel ning RMK on peatanud seal metsade majandamise.
Eelnõuga välistatakse olukord, kus metsaomandi kasutamine sõltub piirinaabri otsustest ja tegevusest. Samuti kaotatakse piirangud vääriselupaiga suurusele, mis praegu on kuni 7 hektarit. Riigimaal tagatakse kaitse kõikidele vääriselupaiga määratlusele vastavatele aladele, eramaadel jätkub kaitse vabatahtlikkuse alusel. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (397 SE).
Seadusemuudatused on vajalikud keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) asutamiseks, mis koondab kõik erinevate keskkonnalubadega seotud taotlused, nende menetluse, juba välja antud load ühte infosüsteemi. See muudab keskkonnalubade väljastamise, loaga seotud seire ja aastaaruandluse lihtsamaks, samuti lihtsustab andmete säilitamist, kasutamist ja kättesaadavust. Keskkonnaloa taotlemine muutub odavamaks, kvaliteetsemaks ja kiiremaks.
Seletuskirjas märgitakse, et esimeses etapis aastatel 2015-2017 luuakse komplekslubade menetlemise funktsionaalsus ning teises etapis aastatel 2017-2019 lisatakse valdkondlikud keskkonnaload, samuti asendatakse viis erinevat infosüsteemi. Andmekogu asutab keskkonnaminister.
Uus andmekogu aitab vähendada bürokraatiat ja riigiga suhtlemise halduskoormust, seda ennekõike eeltäidetud aastaaruannete, andmete ühte kohta koondamise ja KOTKASe kaudu käiva infovahetuse kaudu. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Riigikogu otsuse "Eesti julgeolekupoliitika alused" heakskiitmine eelnõu (395 OE).
Julgeolekupoliitika eesmärk ja põhimõtted loovad raamistiku julgeolekukeskkonna hindamiseks ning julgeoleku tagamiseks vajalike tegevussuundade määramiseks. Julgeolekupoliitika eesmärk tuleneb põhiseadusest. Eesmärk on kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, rahva ja riigi kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja elanikkonna turvalisus. Põhimõtteid mõistetakse kui seisukohti, millest tuleb eesmärgi saavutamisel lähtuda ning millest tekib parima tulemuseni viiv tervik. Julgeolekupoliitikaga hõlmatava ulatus on ajas muutuv. Tuginedes avarale julgeolekukäsitusele, keskendub dokument riigi tegevuse neile valdkondadele, mille kaasabil saab luua ja kindlustada julgeolekut. Sarnaselt varasema dokumendiga on ka selle lähtekoht julgeolekupoliitika elluviimine põhiõigusi ja -vabadusi järgides ning põhiseaduslikke väärtusi kaitstes. Võrreldes varasema dokumendiga on täpsustatud põhimõtete sõnastust. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
