Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on lõpetamas energiamajanduse korralduse seaduse (ENMAKS) väljatöötamist, mille nõuded mõjutavad ka Eestis tegutsevaid suurettevõtteid. Seadusest tulenev uus kohustus suurettevõtetele on ettevõttesisese regulaarse (iga 4 aasta tagant) energiaauditi läbiviimine seaduses sätestatud tähtajaks (hetkel on eelnõus vastavaks tähtajaks 5.12.2015). Suurettevõtetes energiaauditite läbiviimise kohustus ja selle tähtaeg põhineb Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL artiklil 8.
Suurettevõteteks liigituvad ENMAKS alusel ettevõtted, mis ei ole väikese ega keskmise suurusega ettevõtted. Ettevõtete liigitamiseks suuruse järgi on välja töötatud Euroopa Komisjoni mahukad juhendid, kuid lühidalt kokku võttes puudutavad uued nõuded ettevõtteid, kus töötajate arv on üle 250 või ettevõtte bilansimaht on > 43 MEUR või müügitulu > 50 MEUR (emaettevõte või konsolideeritud). Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on äriregistri abil välja selgitanud, et energiaauditite läbiviimise kohustus võib puudutada Eestis umbes 270 ettevõtet. Lõpliku suurettevõtete nimekirja koostamise eest vastutab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning esialgne nimekiri avaldatakse ministeeriumi veebilehel septembri lõpus.
Planeeritav uus kohustus haakub käimasoleva EL struktuurivahendite perioodil Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel kavandatud ettevõtete energia- ja ressursitõhususe meetmega. Selle meetmega soovitakse panna alus tööstuse ressursitõhususe kasvule tulevikus. Esimesteks tegevusteks selle meetme raames on ettevõtete ressursitõhususe audiitorite (sh. energiaaudiitorite) võrgustiku arendamine ning ettevõtete teadlikkuse kasvatamine ressursitõhususe (sh. energiatõhususe) parandamise võimalustest. Kavandatakse ka ressursiauditite toetamist ettevõtetes ning abi osutamist ressursiauditites (sh. energiaauditites) antud soovituste täitmiseks (investeeringute tegemiseks). Energiaaudit on üheks osaks ettevõtte ressursiauditis.
Arvestades ettevõtete suhteliselt suurt arvu, tänast energiateenuste turu suutlikkust (vähene energiaaudiitorite arv) ning kohustuse tähtaja kriitilist iseloomu, soovib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kohustuse juurutamisel rakendada esimeseks tähtajaks võimalikult lihtsaid nõudeid läbiviidavatele energiaaudititele, milleks on ENMAKSi raames koostamisel lihtsustatud energiaauditi vorm. Energiaaudit koosneb üldiselt energiakasutuse vaatluse ja analüüsi osadest. Vaatluse osas annab energiaaudit ülevaate ettevõtte energiakasutusest, selles käsitletakse energiaallikate kasutamist ettevõttes üksikute allikate ja peamiste kasutamisotstarvete, nt tootmisprotsess, valgustus, hoonete sisekliima tagamine jne, lõikes. Analüüsi osas kirjeldatakse võimalusi energiakasutuse optimeerimiseks, selles hinnatakse energiakasutuse optimeerimise võimaluste tehnilist ja majanduslikku põhjendatust. Lihtsustatud energiaauditi raames on lubatud ettevõtjal koostada ise energiaauditi vaatluse osa (ENMAKS sisaldab näidisvormi) ning analüüsi osa saab ettevõtja täita osalemisega Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel korraldataval ettevõtete ressursitõhususe teadlikkuse tõstmise loengus. Lihtsustatud energiaauditivorm on ühekordne leevendus aitamaks ettevõtjatel energiatõhususe direktiivi nõuetest tuleneva energiaauditi kohustusega toime tulla (esimeseks tähtajaks), sillutades teed regulaarsete energiaauditite tegemisele tulevikus ning eeldades reaalset kasu ettevõtjate jaoks. Lihtsustatud energiaauditi koostamise õiguslikud alused koostatakse nii, et auditite tegemist lihtsustaks varasemad ettevõtte poolt esitatud aruanded, nt energiatarbimise aruanded Statistikaametile.
Riiklikku järelevalvet suurettevõtete energiaauditite läbiviimise kohustuse täitmise üle hakkab teostama Tehnilise Järelevalve Amet.
Energiaauditid on end Eestis tõestanud hoonete puhul. Viimaste aastate korterelamute aktiivne rekonstrueerimine sai kiire hoo pärast hoonete energiaauditite tava juurutamist ja energiaaudiitorite kutseomistamise süsteemi käivitamist riigi ja ettevõtjate koostöös. Energiaaudiitorite kutse andja (Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus) andmetel on Eestis hoonete energiaaudiitori kutse saanud 61 inimest.
Energiasäästu olulisust rõhutab ka peatselt valitsuses ja Riigikogus arutatav "Energiamajanduse arengukava aastani 2030". Nii transpordisektori kui ka hoonete energiatõhususe temaatika põhjalikul analüüsil jõuti arengukava väljatöötamisel järeldusele, et majanduskasvu seisukohalt on riigi aktiivsem panustamine energiatõhususesse kasulikum, kui turu korrastavale mõjule lootmine. Kuigi ettevõtete energiatõhususe kasvatamise majandusmõjude kohta ei ole riigil detailseid analüüse tehtud, võib sarnaselt teistele sektoritele aktiivsem energiasäästule suunatud tegevus luua võimalusi majanduse arenguks ja konkurentsivõime tõusuks.
