aastaaruanne 2017
Reede, 15. Detsember
 

Neli olulist punkti vanemahüvitise muudatustest

Täna, 11. oktoobril 2017. a on riigikogus esimesel lugemisel paindlikumat vanemahüvitist lubav eelnõu. Muudatuste eesmärk on motiveerida mõlemat lapsevanemat hoolitsema lapse eest tema esimestel eluaastatel ning lisada vanemahüvitise süsteemi rohkem paindlikkust, et lapsevanematel oleks soovi korral võimalik kombineerida lapsega kodus olemist ja töötamist.

Täpsemalt on eelnõuga plaanis:

  • pikendada isapuhkus seniselt kümnelt tööpäevalt 30-le päevale ning tasustada seda isa täiendava vanemahüvitisega;
  • toetada paindlikumat töö- ja pereelu ühildamist ehk tõsta vanemahüvitisega samal ajal töötamise sissetulekupiiri ja anda vanematele võimalus võtta vanemahüvitist välja osaliselt või seda peatada ja taasalustada kuni lapse 3-aastaseks saamiseni;
  • muuta vanemahüvitise arvutamise aluseks olevat perioodi;
  • luua kolmikute ning suurema arvuga mitmike toetus.

Et asi aga veelgi selgem oleks, kirjeldatakse järgnevalt kõiki muudatusi pikemalt.

Isale rohkem aega perega veetmiseks

Palju rõõmu, aga ka küsimusi on toonud isakuu, mille eesmärk on luua isale lapse eest hoolitsemiseks paremad võimalused. Seniselt 10 tööpäevalt 30-päevaseks pikenev isade täiendav vanemahüvitis on praeguse isapuhkuse laiendus. Isal on vabadus valida, kas ta kasutab seda perioodi emaga samal ajal või eraldi, või hoopis kombineerida nii, et veedab 10 päeva koos emaga, kui laps just sünnib ning ülejäänud 20 päeva millalgi hiljem.

Isa võib kasutada oma täiendavat vanemahüvitist alates 30 päeva enne eeldatavat lapse sündi kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kas seda tehakse emaga koos, eraldi või kombineerides, on iga perekonna enda otsustada.

Vanemahüvitise reformiga tekib isa täiendava vanemahüvitise õigus kõikidele isadele. Kui seni oli isapuhkusele ja selle tasule õigus vaid tööandja-töötaja suhtes olevatel isadel ning näiteks FIE-dele, juhatuse liikmetele ja eelneva tööta isadele see õigus ei laienenud, siis uue regulatsiooni järgi on kõik isad õigustatud saama isa täiendavat vanemahüvitist. Ka juhul, kui isa ei ela oma lapse ja tema emaga koos, on tal samuti õigus isapuhkust kasutada.

Vanemahüvitise puhul ei loe inimeste abieluline staatus ega ka see, kas vanemad elavad koos. Oluline on see, et lapsel oleks võimalik oma esimestel eluaastatel luua oma vanematega lähedussuhe, mis tagab lapsele edaspidiseks eluks turvatunde. Plaanide kohaselt hakkab 30-päevane isa täiendav vanemahüvitis kehtima 1. juulist 2020.

Siinkohal tahaksin rõhutada, et kui isa tahab lapsega olla kodus kauem kui 30 päeva ja saada vanemahüvitist, siis nagu praegugi, on see võimalus olemas ka tulevikus. Kui laps on vähemalt 70-päevane, on see ema ja isa enda otsustada, kumb neist jääb lapsega koju ja hakkab saama vanemahüvitist.

Paindlikud võimalused töö ja pereelu kombineerimiseks

Kui vanemahüvitist saav lapsevanem samal ajal töötab, siis praegu vähendatakse hüvitist, kui töö eest saadav tulu on suurem kui 430 eurot. Samas hüvitist ei vähendata kunagi alla poole konkreetsele vanemale arvutatud hüvitisest.

Plaanide kohaselt jõustub 1. märtsil 2018 muudatus, mille järgi vähendatakse hüvitist alles siis, kui töötasu jõuab pooleni vanemahüvitise ülempiirist. Teisisõnu, kui töötate vanemahüvitise saamise ajal ja teenitud töötasu jääb alla 1544 euro kalendrikuus, siis teie vanemahüvitist ei vähendata. Kui teenite sellest rohkem, siis vähendatakse hüvitist seni kehtinud valemi järgi, kuid mitte kunagi alla hüvitise määra, mis on 2018. aastal 470 eurot.

Kui tegu ei ole päris väikese tööotsaga ja töötamisele on vaja näiteks mõne projekti raames pühendada rohkem aega, siis on eelnõu järgi alates 1. juulist 2020 selliste perioodide puhul võimalik ka vanemahüvitise saamist peatada ja hiljem taasalustada. Nii võib vanemahüvitise saamist jupitada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Vanemahüvitise arvutamise aluseks oleva perioodi muutmine

Kui seni oli vanemahüvitise arvestamise aluseks sünnitushüvitise lõppemise päevale eelnenud kalendriaasta, siis alates 1. septembrist 2019 muutub periood, mille alusel vanemahüvitist arvutatakse. See tähendab, et kahe aasta pärast jõustub muudatus, mille järgi vanemahüvitise arvutamiseks arvestatakse esmalt maha lapse sünnikuule eelnenud 9 kalendrikuud ning vanemahüvitis arvutatakse rasedusele eelnenud 12 kalendrikuu sotsiaalmaksuga maksustatava tulu keskmise alusel. Seega rasedusperioodil teenitud tulu vanemahüvitise arvutamisel edaspidi enam arvesse ei võeta.

Vanemahüvitise saajate jaoks ühtlustub selle arvutamise periood, sest praegu võib sõltuvalt lapse sünniajast olla vanemahüvitise arvutamise aluseks 11 kuu tagune periood või ka ühe kuu tagune periood. Uue regulatsiooni järgi saab kõikidel lapsevanematel olema vanemahüvitise arvutamise aluseks sama periood ehk rasedusele eelnenud 12 kuud. Seega, kui laps sünnib näiteks 17. novembril 2019, arvutatakse vanemahüvitis selle lapse vanematele perioodi 01.02.2018-31.01.2019 alusel.

Oma toetus kolmikutele ja suurema arvuga mitmikele

Hea uudis on ka kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele, kuna alates 1. märtsist 2018 hakkab neile eelnõu järgi kehtima päris oma toetus. Tegu on igakuise 1000-eurose toetusega, mida makstakse kuni laste 18-kuuseks saamiseni. Toetust hakkavad saama ka näiteks need kolmikud või nelikud, kes on 2018 aasta 1. märtsi seisuga nooremad kui 18-kuused.

Kuna sellistes peredes on ühel vanemal üksi äärmiselt keeruline toime tulla, vajab selline pere tuge ja abikäsi. Seega on toetuse eesmärk võimaldada perekonnal palgata endale abikäsi või kompenseerida saamata jäänud tulu, kui mõni pereliige näiteks vähendab sel perioodil oma töökoormust.

Lisaks on tänavu aasta lõpuks valmimas veel teinegi eelnõu, mis sisaldab samuti valitsuskabinetis kokku lepitud muudatusi, kuid mis jõustuvad hiljem. Järgmises etapis on kavas näiteks rasedus- ja sünnitushüvitise ühendamine vanemapuhkuse ja –hüvitisega, lapsepuhkuse tasustamise, sihtgrupi ja perioodi muutmine ning lapsendaja puhkuse ja hüvitisega seotud muudatused.

tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Jäätmeseaduse menetlemine tuleb peatada 12.12.2017

    Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts saatis koos tööstussektori esindajatega riigikogu keskkonnakomisjonile kirja, kus palutakse peatada jäätmeseaduse (495 SE) eelnõu menetlus ja oodata ära Euroopa Liidu (EL) jäätmedirektiivi ning pak ...
    Loe edasi..

  • Alampalka kinnitav eelnõu saadeti kooskõlastusringile 07.12.2017

    Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega tõstetakse Eestis alampalk 2018. aasta algusest 500 eurole ja minimaalne tunnipalk 2,97 eurole.
    Loe edasi..

  • Vingugaasianduri kohustus ahiküttega kodudes aitaks päästa elusid 06.12.2017

    Vingumürgituste ja sellest põhjustatud surmade vähendamiseks peab siseministeerium vajalikuks teha vingugaasiandur lähiaastatel kohustuslikuks neis kodudes, kus kasutatakse puuküttel ahju, pliiti või kaminat. Siseministeerium saatis tuleohutuse seaduse muudatuste v ...
    Loe edasi..

  • Pensionireformi eelnõu läks avalikule kooskõlastamisele 06.12.2017

    Sotsiaalministeerium on saatnud kooskõlastusringile pensionireformi eelnõu, millega on plaanis muuta pension paindlikumaks, muuta pensioni arvutamise valemit ning siduda alates 2027. aastast pensioniiga keskmise oodatava elueaga. Muudatused pensionivalemis ei puuduta praegusi vanaduspensionäre ega juba kogutud kindlustusosakuid, paindlikku pensionit saavad kasutada kõik soovijad.
    Loe edasi..

  • Riigikogu juhatuse otsusega menetletakse mitut olulist eelnõud 05.12.2017

    Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse mitu olulist eelnõud, mis käsitlevad käibemaksuseaduse, tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande ja maksukorralduse seaduse muutmist. Valitsuse 4. detsembril algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (556 SE) ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
tooleping ja toolepingu seadus
Töövahendid
Naljanurk


Uusrikas tuleb Singapurist komandeeringust ja näitab raamatupidajale arveid.
"Aga mis astronoomiline summa see on?" küsib raamatupidaja.
"Hotelliarve," vastab uusrikas.
"Aga miks oli kolmeks päevaks vaja kogu hotell kinni panna?"
"Ei mäleta."

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31
« Detsember 2017 »
Tööpäevade arv kuus 19
Töötunde kuus 152
Riigipühad: 24.12, 25.12 ja 26.12

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas oskate juba praegu oma tuleva aasta tulusid prognoosida?
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • sartec
  • LeapIN
  • estanc
  • epood
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
250741  Foorumi postitust
355  E-poe toodet
94  Koolitust
22757  Artiklit
51980  Registreerunud kasutajat
35922  Nädalakirja tellijat
33174  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017