Justiitsministeerium tahab reformida maksejõuetust puudutavat õigust, et kaitsta ausaid ettevõtjaid. Seetõttu on ministeerium algatanud maksejõuetusalase õiguse ülevaatamise ja muutmise ning saatis huvirühmadele kooskõlastamiseks revisjoni lähteülesande, milles on välja toodud olulisemad maksejõuetust puudutavad ja analüüsimist vajavad probleemid ning küsitakse huvirühmade arvamust revisjoni plaanitavale ulatusele ja lähteülesandes toodud probleemidele.
"Õigussüsteem ei kaitse täna piisavalt ausaid ettevõtjaid pahatahtlike eest, kes skeemitavad ja tekitavad kuritahtlikult kahju nii riigile kui ettevõtjate mainele. Seetõttu on vaja põhimõttelisi muudatusi ja just riik peab olema tugev katus ausatele ettevõtjatele. Lisaks tsiviilõiguslikele küsimustele panustame senisest enam ressurssi ka sellesse, et politseil ja prokuratuuril oleks tugev võimekus majanduskuritegusid uurida," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.
"Vaatamata erinevatele seadusemuudatustele ei ole maksejõuetusmenetlus praegu tõhus. Ei saa pidada normaalseks, et ligikaudu 60% menetlustest raugeb juba enne pankroti välja kuulutamist, menetlus kestab mitu aastat ja võlausaldajate nõuete rahuldamise protsent on madal. Kõik see omakorda avaldab negatiivset mõju ettevõtluskeskkonnale," rääkis Reinsalu.
Samuti on oluline küsimus, kuidas tagada, et varatute ettevõtete puhul saaks uurida, mis olid maksejõuetuse põhjused ning kas tegemist võis olla pahatahtliku pankrotiga.
"Nende küsimustega tegelemine võimaldab parandada ettevõtluskultuuri ja suurendada ettevõtlikkust, tagades võlausaldajatele, et ka lepingupartneri maksejõuetuse korral on võimalik investeering mingis osas tagasi saada," rõhutas justiitsminister.
Revisjoniga seoses tuleb tegeleda nii pankrotiseaduse, saneerimisseaduse kui ka füüsilise isiku maksejõuetuse küsimustega.
Revisjoni vajadus ilmneb nii probleemidest, mis toodi välja Eesti ettevõtluse kasvustrateegias 2014–2020 kui järeldub ka Eesti madalast positsioonist Maailmapanga uuringu alusel koostatud äriedetabelis Doing Business. Kui üldkokkuvõttes on Eesti pingereas 16. kohal, siis maksejõuetuse valdkonnas on Eesti edetabelis langenud eelmise aastaga võrreldes veel kolm kohta ja asub alles 40. kohal.
Justiitsministeerium ootab huvirühmade tagasisidet 26. veebruariks 2016 meiliaadressil kodifmaksejouetus@just.ee, märkides pealkirjaks "Maksejõuetuse revisjon".
Maksejõuetusõiguse revisjoni rahastatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist ja rahandusministeeriumi eelarvest projekti "Õiguse kodifitseerimine" raames.
