Rahandusministeerium on saatnud kooskõlastusringile pandikirjaseaduse eelnõu. See loob võimaluse pankadel pandikirju emiteerida ja erinevatel investoritel sinna investeerida, elavdades sellega laiemalt Eesti kapitaliturgu.
"Eesti pankade emiteeritavad pandikirjad annaks nii kodu- kui välismaistele investoritele uue võimaluse Eesti kapitaliturgudele investeerimiseks," ütles rahandusminister Toomas Tõniste.
"Mitmes Euroopa riigis on pandikirjad pika ajalooga instrument. Ka meil võib neist saada atraktiivne lisainvesteerimisvõimalus praegu passiivselt raha kontol hoiustajatele ja väikeinvestoritele, kuna need võivad pakkuda hoiusest paremat tootlust madala riski juures," lisas minister.
Pandikiri on võlakirja eriliik, mida saavad emiteerida üksnes pangad. Pandikirja tagatiseks on pankade nõuded kinnisvaralaenu saajate vastu või siis riigi ja kohalike omavalitsusüksuste vastu.
Plaanitav seadus eluasemelaenu võtjatele midagi ei muuda. Kui laenuvõtja laen lisatakse pandikirjaportfelli, siis jätkab ta laenu- ja intressimakseid samamoodi kui varem. Pandikirju emiteerinud panga maksejõuetuse korral ei lähe laenuga soetatud kinnisvara nõuete tagamiseks müüki, vaid see eraldatakse muust pankrotivarast.
Pandikirjade emiteerimiseks peavad pangad taotlema finantsinspektsioonilt eraldi tegevusloa. Seadus näeb ette veel rea muid nõudeid, et tagada pandikirjade usaldusväärsus.
Lisaks on Balti riikide rahandusministrid möödunud aasta novembris leppinud kokku Balti riikide ülese pandikirja turu loomises. Toona allkirjastatud Balti kapitaliturgude edendamise koostööleppe eesmärk on kohalik kapitaliturg senisest efektiivsemaks muuta. Eelnõu täiendatakse hiljem Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupangaga koostöös sätetega, mis on vajalikud Eesti, Läti ja Leedu ülese pandikirjaturu toimimiseks.
Seadus peaks kava järgi jõustuma 2019. aasta 1. jaanuaril.
