Justiitsminister Hanno Pevkur tutvustas riigikogule täna uut väärteomenetluse seadustiku eelnõu, mis aitab kaasa väärteomenetluste kiirendamisele ja tõhustamisele, on arusaadavam nii inimesele kui menetlejale ning tagab paremini isikute põhiõigused.

"Kiirema ja efektiivsema menetluse eesmärk on, et karistus järgneks võimalikult kiiresti teole ja karistada saanud inimene tajuks seost valesti käitumise ja sellele järgneva karistuse vahel. Nii pakub uus seadus kiiremat menetlust näiteks alaealiste suhtes, kuna lubab edaspidi alkoholi tarbimiselt või suitsetamiselt tabatud noorele vormistada karistuse kiirmenetlusena kohapeal," ütles justiitsminister Hanno Pevkur.

Alaealise kaitse eesmärgil tuuakse sisse tema seadusliku esindaja võimalus osaleda menetluses, kelle mitte ilmumine samas ei takista menetlustoimingu läbiviimist. Sellega välditakse võimalikku menetluse venitamist ja alaealise allutamist menetlustoimingule vajalikust pikemalt. Oluline on, et alaealise seaduslik esindaja oleks informeeritud alaealisele väärteomenetluse kohaldamisest, mistõttu on menetleja kohustus alaealise seadusliku esindaja teavitamine esimesel võimalusel.

Ühe olulisima muudatusena antakse vähetähtsa väärteo puhul menetlejale õigus kaaluda menetluse alustamata jätmist ja piirduda suulise hoiatamisega. "Näiteks saaks autojuhile, kelle auto numbrimärk must on, paluda tal see puhtaks teha, mitte asuda väärteotrahvi vormistama. Paljude väiksemate rikkumiste puhul on väärteo toime pannud isiku väljaselgitamisele kuluv ressurss ja bürokraatia ka ebaproportsionaalselt suur, arvestades menetlusest saadavat kasu," selgitas minister.

Seadusemuudatusega pikendatakse ka karistusena mõistetud rahatrahvi vabatahtliku tasumise aegu. Vabatahtliku tasumise aeg seatakse vastavusse mõistetud rahatrahvi summaga, st suuremat trahvisummat on võimalik tasuda pikema aja jooksul ehk senise 15 päeva asemel kuni 90 päeva jooksul. Selle muudatuse eesmärk on vähendada täitemenetlusega isikule kaasnevaid kulusid.

Muudatused puudutavad veel kiirmenetluse kasutamist raskemate rikkumiste korral, samuti vara arestimist konfiskeerimise tagamiseks väärteomenetluses. Lisaks muudavad mitmed täiendused kohtumenetlust kiiremaks, võimaldades lühemaid menetlustähtaegu, elektrooniliste kanalite kaudu valminud lahendist teavitamist või ka kohtukutse kättetoimetamise kiirendamist.

Väärteomenetluse seadustiku kodifitseerimine toimub Euroopa Sotsiaalfondist rahastava inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna "Suurem haldusvõimekus" programmi "Parema õigusloome arendamine" raames.

Eelnõu väljatöötamise kodifitseerimiskomisjoni kuulusid justiitsministeeriumi, siseministeeriumi, Tallinna ringkonnakohtu ja Riigikohtu esindaja. Kodifitseerimiskomisjoni töösse olid kaasatud ka Põhja Prefektuurist väärteomenetlusega kokkupuutuvaid politseiametnikud ja Sisekaitseakadeemia õppejõud, eesmärgiga pöörata enam tähelepanu praktikas tõusetunud lahendamist vajavatele probleemidele ja võtta arvesse paremat praktikat.