Sotsiaalministeerium plaanib muuta Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadust (eelnõu toimik 16-0123). Muudatustega suurendatakse nende ettevõtete vastutust ja kohustusi, kes on Eestisse lähetatud töötaja tööandjalt tellinud teenuse või kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle direktiiv 2014/67/EL, millega soovitakse senisest tõhusamalt kaitsta lähetatud töötajate õiguseid EL-s.
Hetkel vastutab Eestisse lähetatud töötaja töötervishoiu ja tööohutuse eest Eestis asuv tellija või isik, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab. Eelnõuga soovitakse seda põhimõtet mõnevõrra muuta. Edaspidi antakse Eestisse lähetatud töötaja tööandjale ja temalt teenuse tellinud isikule või isikule, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, võimalus omavahel kokku leppida, kes neist vastutab lähetatud töötaja töötervishoiu ja tööohutuse eest. Kui kokkulepet sõlmitud ei ole, jääb vastutus endiselt Eesti ettevõttele, mitte lähetatud töötaja tööandjale.
Eelnõu näeb ette, et lähetatud töötaja tööandjalt teenuse tellija ja isik, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, on kohustatud esitama Tööinspektsiooni nõudmisel teatud andmed (lähetatud töötaja tööandja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht ja sidevahendite andmed, lähetatud töötaja tööandjat esindava kontaktisiku nimi ja sidevahendite andmed) Tööinspektsioonile.
Eelnõuga pannakse Eestisse lähetatud töötaja tööandjale ja temalt teenuse tellinud isikule või isikule, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, kohustus esitada Tööinspektsioonile riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud dokumendid (nt lähetatud töötaja tööleping, tööajakava, väljavõte töötasu maksmise kohta). Selle, kas dokumentide esitamine on lähetatud töötaja tööandja või temalt teenuse tellinud isiku või isiku, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, kohustus, lepivad pooled omavahel kokku. Kui kokkulepet selles osas sõlmitud ei ole, on dokumentide esitamise kohustus Eestis asuval tellijal või isikul, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab. Kui dokument on võõrkeelses, võib Tööinspektsioon nõuda selle tõlget eesti keelde.
Eelnõuga nähakse ette, kui Eestisse lähetatud töötaja teeb ehitussektori töid ning tööandja ei maksa lähetatud töötajale töötasu, maksab töötasu lähetatud töötaja tööandjalt teenuse tellinud isik. Lähetatud töötaja võib nõude esitada siiski vaid juhul, kui tööandjalt ei ole võimalik vaatamata vastava kohtuotsuse täitmisele pööramist töötasu sisse nõuda. Lähetatud töötaja töötasu nõue on piiratud töötasu alammääraga.
Muudatused plaanitakse jõustada 18. juunil 2016.
