Sotsiaalministeerium soovib teha mitmeid olulisi muudatusi vanemahüvitiste ja vanemapuhkuste korras, et luua peredele paindlikumad võimalused puhkuste ja hüvitiste kasutamiseks.

Ülevaade olulisematest muudatustest:

• Rasedus- ja sünnituspuhkuse, isapuhkuse ning lapsehoolduspuhkuse asemele plaanitakse luua vanemapuhkus, millest teatud osa on mõeldud ainult emadele (nt vahetult enne ja pärast lapse sündi), teatud osa isadele (nt 30 päeva) ning suurem osa vanemapuhkusest on jagamiseks perele.
   
• Vanemapuhkuse puhul lähtutakse suuresti lapsehoolduspuhkuse ja vanemahüvitise kehtivatest põhimõtetest.

• Vanemapuhkuse kestus on kokku 18 kuud ja vanemad saavad puhkust kasutada kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. See tähendab, et vanemad saavad ise paindlikult otsustada, kes ja millal puhkust kasutab. Vanemale antakse võimalus puhkuse ajal osaliselt töötada ning selle võrra pikendada osalise vanemahüvitise saamise õigust. Näiteks kui vanemapuhkusel olev vanem läheb poole kohaga tööle ja teine vanem ei kasuta üldse vanemapuhkust, siis on vanemal õigus saada vanemahüvitist kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Sellisel juhul väheneb vanemahüvitis proportsionaalselt töökoormusele ehk 50% võrra. Samas võib alles jääda ka võimalus vanemapuhkuse ajal osaliselt töötada ja mitte pikendada vanemahüvitise maksmise perioodi. Sellisel juhul makstakse vanemahüvitist täna kehtivate põhimõtete kohaselt. Lisaks lubatakse vanematel korraga vanemapuhkusel olla ja samal ajal töötada osalise koormusega. Sellisel juhul vähendatakse vanemahüvitist proportsionaalselt töökoormusele.
   
• Lapse 3-aastaseks saamisel puhkuse ja vanemahüvitise saamise õigus lõpeb ja kasutamata jäänud õigus aegub.
   
• Vanemapuhkuse loomine võimaldab naisel paindlikumalt töötada enne ja pärast sünnitamist. Edaspidi on keelatud töötamine vaid kaks nädalat enne sünnitamist ja kaks nädalat pärast lapse sündi. Täna ei ole lubatud rasedus- või sünnituspuhkusel (kuni 140 kalendripäeva) viibival naisel üldse töötada.
   
• Üheks oluliseks muudatuseks seoses vanemapuhkuse loomisega on ka lapsehooldustasu kaotamine.
   
• Vanemapuhkuse loomisega võimaldatakse kõikidel isadel saada vaid isadele mõeldud vanemahüvitist (nt kuni 30 päeva eest). Täna saavad isapuhkusel olla vaid need isad, kes töötavad töölepingu alusel või avalikus teenistuses.
   
• Lapsepuhkuse päevade liitmine. Sotsiaalministeeriumi nägemuse kohaselt võiks luua paindlikuma süsteemi ka lapsepuhkuste kasutamise jaoks. Lapse kohta võiks ette näha teatud arv tasustatud ja tasustamata lapsepuhkuse päevi kuni lapse teatud vanuseni. Seejuures oleks vanemate vaba valik, kuidas nad seda puhkust kasutavad – kas ühes osas või osade kaupa, kas ühe vanema poolt, vanemate vahel jagatuna, või samaaegselt. Hetkel aeguvad lapsepuhkused mitteväljavõtmisel iga aasta ja vanematel puudub võimalus puhkusi järgmisse aastasse edasi kanda. Uus lahendus annaks vanematele lapsepuhkuste kasutamisel paindlikumad võimalused ja võimaldaks võtta pikema puhkuse välja nt lapse esimesse klassi minemisel.
   
• Etteteatamistähtaegade muutmine. Sotsiaalministeerium plaanib muuta ka vanemapuhkusele minemise ja sellelt naasmise etteteatamistähtaegasid selliselt, et pikema puhkuse (vanemapuhkus) puhul oleks etteteatamistähtaeg senisest pikem (nt üks kuu) ja lühema puhkuse puhul paindlikum (eelkõige kokkuleppeline).
   
• Sotsiaalministeerium on praeguseks teinud analüüsi vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemist, milles on välja toodud tänased kitsaskohad ning pakkunud välja erinevaid lahendusi olukorra parandamiseks. See tähendab, et eelpool väljatoodud muudatused on alles idee tasandil ning neid on võimalik veel muuta või üldse ära jätta.

Arvamused vanemahüvitiste ja vanemapuhkuste muudatuste kohta on oodatud hiljemalt 26. augustiks e-posti aadressile marko@koda.ee.