Kolmapäeval, 6. mail 2015. a saatis rahandusministeerium lõppeks teistele ministeeriumidele kooskõlastamiseks raamatupidamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (toimik nr 15-0607/01). Teiste ministeeriumide arvamusi oodatakse maikuu lõpuks.
Kehtiv raamatupidamise seadus reguleerib valdkonnas toimuvat juba aastast 2002. Nagu on tõdetud varem ka seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuses, siis vajab arvestusala puudutav regulatsioon kaasajastamist ja Euroopa Liidu õigusaktidega kooskõlla viimist.
Eelnõu sisuline eesmärk on parandada avalikkusele suunatud arvestusalase info kvaliteeti ja võrreldavust ning vähendada sealjuures mikro- ja väikeettevõtja halduskoormust. Olulisemate teemadena käsitletakse eelnõus mikro- ja väikeettevõtja majandusaasta aruande lihtsustamist, mikro- ja väikeettevõtja ning keskmise suurusega ja suurettevõtja määratlemise kriteeriume, auditi ja ülevaatuse audiitorteenuse kohustuse piirmäärade tõstmist peaaegu kaks korda ning samuti Raamatupidamise Toimkonna rolli sõltumatute arvestusala ekspertide paneelina ning toimkonna juhendite kehtestamist rahandusministri määrusega.
Eelnõus sätestatud muudatused on seotud juba varem kooskõlastamisel olnud dokumentidega 14-1701/01 (seotud riigi raamatupidamise korraldamisega) ja 14-1383, 14-1588 (seotud raamatupidamise seaduse ja sellega seonduvate seaduste eelnõu väljatöötamise kavatsusega). Käesolevas eelnõu dokumendis on tehtud muudatused vastavalt sidusrühmadelt laekunud märkustele.
Lisaks käesolevale eelnõule on kavas välja töötada raamatupidamise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse alusel:
- raamatupidamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega:
- kaasajastatakse nõuded algdokumendi sisule ja säilitamisele (ei pea algdokumendile füüsilisest isikust tehingu teise osapoole elukoha aadressi märkima, arhiveerimise nõuded, algdokumendi allkirjastamise ja kinnitamise õiguslik tähendus);
- kehtestatakse erasektori ja avaliku sektori vahel e-arvetega arveldamise reeglid (avalikus sektoril kohustus võtta vastu e-arveid alates 2016 II poolest);
- kehtestatakse reeglid püsiva tegevuskoha majandusaasta aruande koostamisele;
- audiitortegevuse seaduse ja kutseseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega ühtlustatakse arvestusekspertide kutsesüsteem (rakendatakse alates 01.01.2018, vastavad infosüsteemi muudatused tehakse 2017. aasta jooksul).
Eelnõu menetlus on kiireloomuline, kuna raamatupidamisdirektiivi ülevõtmiseks vajaminevad normid tuleb jõustada 20. juuliks 2015. Euroopa Liidu rikkumismenetluse vältimiseks on oluline, et eelnõu esimene lugemine jõuaks Riigikogus toimuda veel enne Riigikogu istungitevaba perioodi algust.
Majandusaasta aruande koostamine ja avalikustamine
Eelnõus nähakse ette lihtsustada mikroettevõtjate kohustust aastaaruande esitamisel. Eelnõu seletuskirja järgi käsitletakse mikroettevõtjana (eelnõu väljatöötamise kavatsuses kasutati mõistet nanoettevõtja) ettevõtjat, kelle kohta avalik huvi arvestusala info järele on minimaalne. Sellise ettevõtjana tuleks käsitleda ettevõtjat, kelle tegevusel ei ole märkimisväärset mõju ettevõtluskeskkonna usaldusväärsusele ja läbipaistvusele ning kelle majandusaasta aruande tarbijaid on vähe. Selliseks ettevõtjaks on ettevõtja, kelle aruandeaasta kohustused ei ole suuremad omakapitalist, tal on üks osanik, kes on ka juhatuse liige ning tema bilansimaht on kuni 175 000 eurot.
Erinevad sidusrühmad on olnud mikroettevõtjatele kehtestatavates aastaaruande esitamise nõuetes eriseisukohtadel, siiski pooldab rahandusministeerium mikroettevõtjate halduskoormuse võimalikult suurt vähendamist ja märgib eelnõu seletuskirjas, et mikroettevõtjate kohta tarbijatele vajaliku finantsinformatsiooni majandusaasta aruandes avaldamise paneb kõige efektiivsemalt paika turg.
Eelnõu seletuskirja järgi on eelnõus sätestatud majandusaasta aruande koostamise ja avalikustamise kehtestatud järgmiselt:
| Ettevõtja kategooria | Raamistik | Majandusaasta aruande koostamine1 | Majandusaasta aruande avaldamine |
| Suurettevõtja ja suur konsolideerimisgrupp | IFRS2/EHRT3; TFVC4 | IFRS või EHRT – 4 põhiaruannet + ~15 lisa + tegevusaruanne (2015 kehtivad nõuded) | Nõuded ei muutu |
| Keskmise suurusega ettevõtja ja keskmise suurusega konsolideerimisgrupp | IFRS/EHRT; TFVC | IFRS või EHRT – 4 põhiaruannet + lisad + tegevusaruanne (2015 kehtivad nõuded) | Nõuded ei muutu |
| Väikeettevõtja ja mikroettevõtja, kes rakendab TFVC | EHRT; TFVC | 2 põhiaruannet (bilanss, kasumiaruanne) + 9 lisa + tegevusaruanne | Bilanss + kasumiaruanne + aastaaruande kuni 9 lisa + tegevusaruanne |
| Mikroettevõtja | Vastavusraamistik | 2 põhiaruannet (bilanss, kasumiaruanne) + kuni 3 lisa | Bilanss + kasumiaruanne + kuni 3 lisa |
| Väike konsolideerimisgrupp | EHRT; TFVC | Puudub konsolideeritud majandusaasta aruande koostamise ja avaldamise kohustus |
1 Väiksema kategooria ettevõtja võib alati raamatupidamist korraldada ja majandusaasta aruannet esitada suurema kategooria ettevõtte nõuetele vastavalt
2 IFRS, nagu see on vastu võetud Euroopa Liidus
3 Eesti hea raamatupidamistava (alates 2017 Eesti finantsaruandluse standard)
4 True and fair view concept (ee tõese ja ausa kajastamise põhimõte)
Eelnõuga kehtestatakse kriteeriumid, millele vastavalt liigitatakse ettevõte mikro-, väike-, keskmise suurusega ja suurettevõtjaks ning väikeseks, keskmiseks või suureks konsolideerimisgrupiks.
Eelnõus sätestatakse, et kui raamatupidamiskohustuslane ei täida aruandeaasta bilansipäeval mikroettevõtja, väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja, suurettevõtja, väikese konsolideerimisgrupi, keskmise suurusega konsolideerimisgrupi või suure konsolideerimisgrupi kohta sätestatud kriteeriume, mõjutab see asjaolu tema kohta seaduses sätestatud erisätete kohaldamise õiguse lõppemist üksnes juhul, kui ta ei täida seaduses toodud tingimusi kahel järjestikusel aruandeaastal. Seega on ühest ettevõtja kategooriast teise liikumiseks vaja kaks järjestikust aastat vastavaid piirmäärasid ületada, st et esimesel ja teisel aastal, kui ettevõtja jõuab oma näitajatega suuremasse kategooriasse, võib ta veel täita väiksema kategooria aruannet.
Raamatupidamise Toimkonna juhendite kehtestamine
Eelnõu näeb ette, et Raamatupidamise Toimkonna juhendid kehtestatakse valdkonna eest vastutav minister määrusega. Nõnda on eelnõu toimikust leitav ka rahandusministri määruse eelnõu, millega kehtestatakse Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Määruse jõustumise aeg on 1. jaanuar 2017. a.
Määrust kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2017. a ja hiljem.
Auditi ja ülevaatuse piirmäärad
Raamatupidamise seaduse eelnõuga samas muudetakse ka audiitortegevuse seaduses auditi ja ülevaatuse piirmäärasid. Uued piirmäärad on esitatud allolevas tabelis.
| Täidetud 2 näitajat 3st | Täidetud 1 näitaja 3st | |||
| Audit | Ülevaatus | Audit | Ülevaatus | |
| Müügitulu või tulu | > 4 000 000 € | > 1 600 000 € | > 12 000 000 € | > 4 800 000 € |
| Varad bilansipäeva seisuga | > 2 000 000 € | > 800 000 € | > 6 000 000 € | > 2 400 000 € |
| Keskmine töötajate arv | > 60 | > 24 | > 180 | > 72 |
Piirmäärade muutumist kavandatakse rakendada 1. jaanuaril 2016. a ja hiljem algavate aruandeperioodi kohta koostatud raamatupidamise aruannete suhtes.
Seaduse jõustumine
Seaduse eelnõu on kavandatud jõustuma 30. novembril 2015. a. Sätted, mis käsitlevad ja puudutavad hea raamatupidamise tava asendamist finantsaruandluse kehtestamisega, Raamatupidamise Toimkonna tegevust, toimkonna juhendeid ja avaliku sektori raamatupidamise ning finantsaruandluse korraldamist jõustuvad 1. jaanuaril 2017. a.
Eelnõu toimikuga 15-0607/01 saab tutvuda siin.
