Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse uue redaktsiooni väljatöötamise vajadus tekkis 2012. aastal väljatöötatud uute rahvusvaheliste rahapesu ja terrorismi rahastamise standardite kehtestamisega ja nende ülevõtmisega Euroopa Liidu õigusesse.

Uutes standardites on säilinud ka seni kehtinud meetmed, mida rahapesu ja terrorismi rahastamise kuritegude ennetamiseks vajalikuks peetakse: hoolsusmeetmete kohaldamine ja tunne-oma-klienti-põhimõte, tähelepanu pööramine riskantsematele valdkondadele ja tehingutele, rahapesu andmebüroole kahtlustest teatamine ja järelevalve. 

Uued standardisoovitused rõhuvad rohkem riskide ennetavale hindamisele, et saavutada paindlikkus ja kulude optimaalne suunamine just sinna, kus tähelepanu kõige rohkem vaja oleks.

Lisaks on rahvusvahelised skandaalid (nagu nn Panama paberite skandaal, Bahama-skandaal) ja koordineeritum võitlus maksude vältimise vastu toonud olulise meetmena esile tegeliku kasusaaja institutsiooni ja juriidiliste isikute omandistruktuuride läbipaistvuse olulisuse. Oluline on ka järelevalveasutuste ja rahapesu andmebüroode rahvusvahelise koostöö süvendamine, mille vajalikkus ja kiire reageerimise olulisus on esile tõusnud eriti viimasel ajal Euroopa Liidus toimunud terrorirünnakute ajal. 

Eelnõuga nähakse ette muudatused äriregistri teenuste ringis: tulevikus saavad juriidilised isikud oma tegelike kasusaajate andmeid hoida ja teised isikuid neid andmeid vaadata elektrooniliselt äriregistri kaudu. Lisaks reguleeritakse panga- ja maksekontode kohta info edastamine pädevatele asutustele, mida hetkel tehakse käsitsi ja kus e-aresti edasiarenduse näol oleks võimalik saavutada kulude kokkuhoid nii riigiasutuste (politsei, maksu- ja tolliamet) töös kui ka riigiasutuste päringutele vastamise ressursi kokkuhoid krediidi- ja makseasutustes. Panga- ja maksekontode omanike kohta saaksid infot üksnes riigiasutused oma tegevuseks vajalikus ulatuses sarnaselt kehtiva korraga.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise kohustatud subjektidena nimetatakse virtuaalvaluutade vahetajad ja rahakotiteenuse pakkujad ning piirülest sularaha- ja väärtpaberite vedamise teenust osutavad ettevõtjad. Kohustusi peavad sarnaselt kehtivale õigusele endiselt rakendama ka pangad, teised finants- ja makseteenuste pakkujad ning erinevate õigusabi- ja nõustamisteenuste osutajad, kinnisvaravahendajad ja hasartmängukorraldajad. Suurte sularahasummade piirmäär langetatakse 15 000 eurolt 10 000-le. Sellise sularahasumma puhul peavad hoolsusmeetmeid rakendama kõik kauplejad. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste puhul tuleb hoolsusmeetmeid hakata rakendama juba 5000-euroste sularahasummade käitlemise korral.

Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras ehk kümnendal päeval pärast selle Riigi Teatajas avaldamist. Uute nõuete rakendamiseks on kohustatud isikutele siiski ette nähtud aastane üleminekuperiood. Erandina üldisest jõustumisajast on juriidiliste isikute tegelike kasusaajate äriregistrisse teatamist puudutavate sätete jõustumiseks ette nähtud kuupäev 15. september 2017 ja teise erandina on maksekontode omanike info pädevatele asutustele kättesaadavaks tegemist puudutavate sätete jõustamiseks ette nähtud kuupäev 1. jaanuar 2019. Need kuupäevad on tingitud IT-arenduste ettevalmistamisele vajaminevast ajast.

Eelnõu on koos seletuskirjaga kättesaadaval SIIT.