Rahandusminister Sven Sester jättis kooskõlastamata sotsiaalministeeriumi eelnõu langetada töötuskindlustusmakse määr 2017. aastast 2,1 protsendile. Sesteri hinnangul raskendaks maksemäärade langetamine valitsussektori 2017-2019. aasta eelarvepositsiooni eesmärgi täitmist ning lisaks võivad töövõimereformiga kaasneda ootamatud lisakulud.
Sester jättis eelnõu kooskõlastamata, kuna tuleva aasta suvel rakendub töövõimereform ja aastatel 2016-2019 toob süsteemi muutus kaasa töötukassale lisakulu ligikaudu 76 miljoni euro ulatuses.
"Kuna tegemist on uue reformiga ja puudub võrdlusbaas, siis on raske ette hinnata kõiki riske," kirjutab Sester kirjas tervise- ja tööminister Rannar Vassiljevile. "Riskide realiseerumine võib kaasa tuua lisakulu nii riigile kui töötukassale."
Perioodil 2014-2020 eraldatakse Euroopa Liidu 2014+ struktuurivahenditest töövõimereformi aktiivseteks tööturumeetmeteks Töötukassale 142,6 miljonit eurot. "2021. aastast lõpeb struktuurivahenditest tööturuteenuste rahastamine ja seetõttu tuleb nendest vahenditest pakutavate teenuste finantseerimine uuesti üle vaadata," kirjutab Sester.
Töötuskindlustuskulud on Sesteri sõnul raskesti prognoositavad, mistõttu ei saa välistada ootamatusi tulevikus. Näiteks olid prognoosid 2012. ja 2013. aasta kohta suure veaga, töötuskindlustushüvitise ülekulu eelarvest oli 2012. aastal 35 protsenti, 2013. aastal 46 protsenti, kindlustushüvitised koondamise korral ülekulu eelarvest oli 2012. aastal 23 protsenti, 2013. aastal 42 protsenti.
Sesteri hinnangul peab maksusüsteem olema järjepidev ja maksemäärasid tuleks muuta nii harva kui võimalik.
Lisaks raskendab maksemäärade langetamine Sesteri sõnul kevadel kinnitatud valitsussektori 2017.-2019. aasta eelarvepositsiooni eesmärgi täitmist, tekitades vajaduse leida katteallikad 21-23 miljoni euro ulatuses.
Sotsiaalministeeriumi eelnõu kehtestab 2016. aastal töötuskindlustusmakse määraks töötajatele 1,6 protsenti ja tööandjatele 0,8 protsenti. Aastateks 2017 kuni 2019 näeb eelnõu ette töötajatele 1,4 ja tööandjatele 0,7 protsendilise maksumäära.
Töötuskindlustusmakse määradega 1,6 protsenti töötajale ja 0,8 protsenti tööandjale laekuks 2016. aastal töötuskindlustusmakseid 159 miljonit eurot. Töötuskindlustusmakse määradega 1,4 protsenti töötajale ja 0,7 protsenti tööandjale laekuks 2017. aastal 169 miljonit eurot ning 2018 ja 2019. aastal vastavalt 180 ning 191 miljonit eurot, selgub eelnõust.
