Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (818 SE) läbis riigikogus esimese lugemise. Eelnõuga muudetakse ravikindlustuse seaduse sätteid, mis reguleerivad juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme ning võlaõigusliku lepingu (VÕS leping) alusel töö- ja teenustasusid  saava isiku kindlustuskaitse tingimusi. 

Eelnõuga kehtestatakse juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmena ja VÕS lepingu alusel töötavale isikule uus ravikindlustuskaitse süsteem. Kindlustuskaitse algus ja peatumine on seotud sotsiaalmaksu maksudeklaratsiooni esitamisega maksu- ja tolliametile, kusjuures kindlustuskaitse saamiseks peab isiku eest olema deklareeritud sotsiaalmaksu ühes kuus vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna. Kindlustuskaitse algab ja peatub Haigekassa poolt MTA-lt saadud sotsiaalmaksu deklareerimise andmete alusel ravikindlustuse andmekogusse kande tegemisest.

Kindlustuskaitse saadakse ühe või mitme VÕS lepingu alusel töötamisel, ühe või mitme juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmeks olemisel. Samuti ei ole kindlustuskaitse saamine enam seotud VÕS lepingu tähtajaga. 

Eelnõuga muudetakse veel ravikindlustusseaduse § 22, millega sätestatakse võimalus ebaregulaarse sissetulekuga isikutele, eelkõige loovisikutele ja projektipõhiselt töötavatele isikutele, saada kindlustuskaitse lepingu sõlmimisega. Kindlustuskaitse saamiseks on arvestatud eelnevalt ravikindlustuse vahenditesse panustatud sotsiaalmaksuga. 

"Tegemist eelnõuga, millega ebaregulaarse sissetulekuga inimese jaoks muutub olukord stabiilsemaks, kuivõrd neile on tagatud ennekõike ravikindlustus ja võimalus saada meditsiinilist abi, kuna nende eest on tasutud ka sotsiaalmaksu," rääkis riigikogu kõnetoolist tervise- ja tööminister Urmas Kruuse.

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 21. jaanuar.