Riigikogu arutas kogumispensionide väljamaksete muutmist

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Riigikogu neljapäevasel istungil läbis esimese lugemise seaduseelnõu, mis muudab kogumispensionide II ja III samba väljamaksete tegemise korda.

Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu (427 SE) eesmärk on parandada konkurentsiolukorda, pakkuda alternatiive pensioni väljamaksmisel ja muuta kogu süsteemi veelgi läbipaistvamaks.

Eelnõuga laiendatakse pensionile minevatele II sambaga liitunud inimestele pakutavate pensionilepingute valikut. Garanteeritud intressimääraga pensionilepingute kõrval saavad elukindlustusseltsid hakata pakkuma ka investeerimisriskiga pensionilepinguid, mille alusel makstava pensioni suurus sõltub tehtud investeeringutest.

Seoses uute lepingute lisandumisega muudetakse ka seni kehtinud põhimõtet, et pensionile minnes saab sõlmida vaid ühe pensionilepingu. Edaspidi võib osakuomanik sõlmida ka mitu pensionilepingut, näiteks ühe investeerimisriskiga ja teise garanteeritud intressimääraga.

Inimestel, kel on pensionile mineku hetkeks kogutud vähem raha (alla 50-kordse rahvapensioni määra, mis on praegu 8 797 eurot), saavad edaspidi valida fondipensioni ja tähtajaliselt sõlmitava pensionilepingu vahel. Nii saavad inimesed, kes on II sambasse vähem raha kogunud ja pensionil olles investeerimisriski kanda ei soovi, sõlmida tähtajalise pensionilepingu, kus pensioni suurus investeerimistulemustest igakuiselt enam ei sõltu.

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul arvestab eelnõu arvestab sellega, et eakamad inimesed üldjuhul eelistavad kindlustust pigem võimalike riskide võtmisele. "Väljamakseid tehakse tähtajalise pensionilepingu alusel sama kaua kui fondipensioni puhul. Lepingu tähtaeg sõltub sellest, kui noor on pensionär ehk minnes pensionile näiteks 65-aastaselt, tuleb leping sõlmida vähemalt 9 aastaks. Investeerimisriski võtab pensionäri asemel aga sel juhul elukindlustusselts,"selgitas Sester.

Erinevalt tavapärasest praktikast on pensionilepinguid võimalik ka vahetada. Eelnõuga täpsustatakse pensionilepingu tagastusväärtuse arvutamise reegleid ja lepingute vahetamise tingimusi.

III sambaga seonduvalt muudetakse tööandja pensioniskeemide pakkumist puudutavat täiendava kogumispensioni kindlustuslepingute regulatsiooni. Elukindlustusseltsidele antakse sellega võimalus seni sõlmitud lepingute kõrval pakkuda lepinguid, millest ei hakata väljamakseid tegema enne, kui kindlustusvõtja on jõudnud lepingus kokkulepitud pensioniikka. Sellega luuakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingute pakkumise tingimused, mis võiksid suurendada tööandjate motivatsiooni koguda oma töötajatele pensioni.

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ELi vastav direktiiv, milles käsitletakse miinimumnõudeid liikmesriikide vahelise töötajate liikuvuse suurendamiseks täiendavate pensioniõiguste omandamise ja parandamise teel.

Uutel tingimustel pensionilepingute sõlmimist puudutavate muudatuste jõustumine on kavandatud 1. jaanuaril 2018 ja direktiivi ülevõtmist puudutavad muudatused 21. mail 2018.

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll