Mai alguses võttis Riigikogu menetlusse keskkonnatasude seaduse muudatuste eelnõu (233SE), millega muudetaks põlevkivi ja turba kaevandamistasud sõltuvusse toodete turuhinnast. Lisaks sellele tunnistataks kehtetuks välisõhu saastetasudele teatud piirkondades (eelkõige Ida-Viru linnades) kehtestatud kõrgem koefitsient.
Eelnõu esmaseks ajendiks on Vabariigi Valitsuse poolt juba märtsi alguses tehtud põhimõtteline otsus langetada põlevkiviettevõtjate halva majandusseisu tõttu keskkonnatasusid. Vahepealsel ajal on eelnõud omajagu ümber tehtud. Esialgu plaaniti langetada nii põlevkivi kaevandamisõiguse tasusid (nn ressursitasu) kui ka vee erikasutustasu, samuti jäätmete ladustamise tasu (nn saastetasusid). Uue plaani kohaselt seataks turuhinnast sõltuvusse vaid ressursitasud, aga seda lisaks põlevkivile ka turba osas. Uut süsteemi rakendataks tagasiulatuvalt juba eelmise aasta keskpaigast. Kokkuvõttes vähenevad riigieelarvesse laekuvad tulud sel aastal ca 39 milj eurot ja järgmisel aastal 26,7 milj eurot.
KÕKi hinnangul on uus eelnõu keskkonnatasude kehtestamise aluspõhimõtetega paremini kooskõlas kui esialgne plaan. Samas on siiski raske mõista, miks keskkonnatasude süsteemi asuti põhjalikult reformima alles siis, kui naftahind oli langenud rekordiliselt madalale tasemele, mitte juba siis, kui naftahind oli kõrge ning riik oleks selle arvelt saanud võtta kõrgemat omanikutulu. Sellisel kujul mõjub muudatus üheselt põlevkivitööstuse toetusmeetmena.
Muret tekitav on ka asjaolu, et määrusega nähakse ette kogu riigile laekuva põlevkivi ja turba ressursitasu kandmine otse riigieelarvesse. Sellega vähendatakse tulevikuks veelgi Keskkonnainvesteeringute Keskusele laekuva ja keskkonna heaks kasutatava ressursi hulka.
Eelnõu materjalid Riigikogu kodulehel
