Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse mitu olulist eelnõud, mis käsitlevad käibemaksuseaduse, tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande ja maksukorralduse seaduse muutmist.
Valitsuse 4. detsembril algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (556 SE)
Eelnõu muudab ehitamiseks mõeldud kinnisasja käibemaksuga maksustamise regulatsiooni. Regulatsiooni muudatus puudutab käibemaksukohustuslasi, ehk eelkõige ettevõtete vahelist maatükkide müüki.
Kehtiva korra kohaselt ehitamiseks mõeldud kinnisasja müüki käibemaksuga ei maksustata, välja arvatud juhud, mis seaduses eraldi nimetatud. Muuhulgas on seaduses eraldi nimetatud, et maksustada tuleb ehitiseta, see tähendab ilma hooneta ja rajatiseta maatüki müüki, millele detailplaneeringuga on antud ehitusõigus.
Eelnõuga muudetakse maksustamisele kuuluva maatüki mõistet ning tuuakse sisse ehitusmaa mõiste. Ehitusmaa mõiste puudutab hooneteta maatükki. Seletuskirjas märgitakse, et kui kehtiva korra kohaselt müüakse maatükki, millel on rajatis, näiteks elektripost, siis selle müüki ei maksustata, välja arvatud juhul, kui ettevõtja soovib seda maksustada ning teavitab sellest maksuhaldurit. Tulevikus tuleb rajatisega maatüki müüki maksustada igal juhul.
Laieneb ka mõiste, milline on see maatükk, mis on kavandatud ehitamiseks. Täna on see detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus. Nimetatud mõiste katab küll enamuse neid maatükke, millel tulevikus hakatakse ehitama, kuid ei kata kõiki. Seetõttu lisatakse juurde, et ehitusmaana käsitatakse ka hoonestamata maatükke, mis on projekteerimistingimuste, riigi eriplaneeringu või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kohaselt ehitamiseks kavandatud või mille kohta on esitatud ehitusteatis või mille sihtotstarve on elamumaa või ärimaa.
Lisaks kavandatakse pöördmaksustamisele kuuluvate kaupade loetelust välja arvata profiilpleki, ventilatsiooni-, aspiratsiooni-, suitsu- ja vihmaveetorud. Muudatusettepaneku tegid ettevõtjad ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit. Pöördmaksustamisele kuuluvate kaupade nimekirjast arvati välja need tooted, kuna nende osas maksuhalduri ja ettevõtjate andmetel ei ole täheldatud varem maksupettusi. Täna kuuluvad pöördmaksustamisele näiteks väärismetallid, teatud metalltooted ja metallijäätmed. Pöördmaksustamisel tekib käibemaksu tasumise kohustus müüja asemel ostjal. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Eesti Reformierakonna fraktsiooni 4. detsembril algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (554 SE)
Eelnõu kohaselt on pensionide väljamaksed endiselt maksustatav tulu, kuid ei lähe arvesse maksuvaba tulu vähendamisel.
Tulumaksuseaduse paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 4. Täienduse tulemusena töötava pensionäri pensioni, sealhulgas vanaduspensioni ja töövõimetuspensioni, ei käsitata tuluna maksuvaba tulu suuruse määratlemisel. II sambast ja III sambast tehtavad väljamaksed on endiselt maksustatav tulu, kuid teda ei käsitata sellena üksnes tulumaksuseaduse § 23 tähenduses, maksuvaba tulu suuruse määratlemisel. See välistab juba maksustatud summa teistkordse arvamise tulumaksubaasi hulka. Viide tulumaksuseaduse §-le 41 on selgitav ja rõhutab kehtiva praktika jätkumist – ühekordse väljamakse summalt peetakse tulumaks kinni. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 4. detsembril algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (558 SE)
Eelnõu kohaselt võimaldatakse kohalikel omavalitsustel (KOV) pakkuda 16–26-aastastele potentsiaalselt abivajavatele noortele proaktiivset tuge tööturule ja haridusellu naasmiseks. Need on noored, kes ei õpi, ei tööta, ei otsi tööd ega viibi mõjuval põhjusel tööturult eemal ning võivad vajada ebasoodsast olukorrast väljumiseks riigi aktiivset tuge, ent kes ise vajalike teenusteni, näiteks Töötukassa, Rajaleidja, KOV-i teenused, ei jõua.
Eelnõu võimaldab KOV-il saada sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistrist (STAR) infot enda piirkonnas elavatest potentsiaalselt tuge vajavatest noortest. KOV-il võimaldatakse leida sellised noored üles, et nendega olukorra selgitamiseks ühendust võtta ning noore inimese soovil ja vajadusel talle abi pakkuda.
Selleks luuakse STAR-i andmeregistrile lisafunktsioon, mis töötleb andmeid erinevatest riiklikest registritest X-tee kaudu ja kuvab KOV-ile andmed tema piirkonnas elavatest noortest, kelle kohta puudub üleriigilistes registrites info.
STAR-i lisafunktsiooni ning juhtumikorraldusmudeli arendamiseks ja testimiseks KOV-des koostatakse KOV-idele toetuse andmise tingimused, mida rahastatakse kuni 2020. aastani Euroopa Sotsiaalfondist. Sellega kaasneb lisaraha vajadus riiklikuks kaasfinantseerimiseks summas 99 000 eurot. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
