Riigikogu muutis kolmapäeval, 25. novembril töövõimetoetuse seadust, millega lükatakse töövõimereformi käivitumine poole aasta võrra edasi ehk tuleva aasta 1. juulile.

Töövõimereformi käivitumist lükati edasi, et arendada välja infosüsteemid, valmistada ette rakendusaktid ja korraldada töövõime hindamist, teatas riigikogu pressiesindaja.

Lisaks likvideeritakse seadusega töövõimetuspensionilt töövõimetoetusele üleminekul sissetulekuaugu tekkimise võimalus, millega tagatakse inimestele toetuse näol sujuv sissetuleku jätkumine. Samuti täpsustatakse terviseandmete töötlemise nõudeid, mis peavad tagama delikaatsete isikuandmete käsitlemise minimaalselt vajalikes piirides. Seadusega lihtsustatakse ka töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise üheaegset taotlemist.

Sotsiaalkomisjoni liikme Jüri Jaansoni sõnul toob töövõimereform põhimõttelise muudatuse erivajadustega ja vähenenud töövõimega inimeste kaasamisel hõivesse ja ühiskondlikku ellu. „Töövõimereformiga läheme üle töövõimetuspensionite süsteemilt töövõimetoetuse süsteemile ja selle alustaladeks on töövõimetoetuse seaduse kohaselt töövõime hindamine ja aktiivsusmeetmed, mille täitmisel saavad inimesed töövõimetoetust. Töövõimetoetuse sihtgruppidele pakub töötukassa igakülgset abi tööle saamisel, hinnates töövõimet ja andes soovitusi ning abi töötingimuste, abivahendite ja rehabilitatsiooni vajaduse korral. See võimaldab vähenenud töövõimega inimestel oma sissetulekuid suurendada,“ ütles Jaanson.

Jaanson lisas, et praegune töövõimetuspensionite süsteem on nii erivajadustega inimeste kaasamise mõttes kui finantsilisest vaatest jätkusuutmatu.

Valitsuse algatatud töövõimetoetuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse poolt hääletas 61 ja vastu oli 16 riigikogu liiget.