Riigikogu võttis tänasel istungil vastu investeerimisfondide seaduse. Seaduse jõustumise järel muutub Eesti investeerimisfondide turg atraktiivsemaks ning konkurents pensionifondide turul kasvab.
"Suure osa Eesti tänastest finantssüsteemi varadest moodustavad pankade varad ning pangad on ka majanduse põhilised finantseerijad. Samas on oluline, et areneksid ka teised finantssektori valdkonnad, kuhu oleks võimalik raha investeerida ning mille kaudu oleksid ka ettevõtjad finantseeritud," ütles rahandusminister Sven Sester.
Finantside vahendamise alternatiiviks lisaks pankadele ja väärtpaberibörsile on investeerimisfondid. "Uues investeerimisfondide seaduses eristatakse selgelt jaeinvestoritele ja professionaalsetele investoritele suunatud fonde. Viimastele esitab seadus senisega võrreldes vähem nõudmisi, seega väheneb ka halduskoormus," lisas Sester.
Investeerimisfond on kas eraldiseisev juriidiline isik (aktsiaselts) või varakogum (lepinguline fond), kuhu koondatakse kokku mitmete investorite vahendid, mida siis omakorda edasi investeeritakse riskide hajutamise põhimõttest lähtuvalt. Selline kollektiivne investeerimisviis on üldiselt investori jaoks odavam, kui üksikinvesteeringu tegemine. Pensionifondid on samuti üks investeerimisfondi alaliike.
Uue seadusega võimaldatakse luua paindlikumatel tingimustel juriidilise isiku vormis investeerimisfonde (aktsiaseltsifonde). Lisaks aktsiaseltsifondidele ja lepingulistele fondidele annab seadus võimaluse asutada täiesti uut tüüpe fonde – usaldusfonde ehk usaldusühingu vormis tegutsevaid fonde. Need on rahvusvaheliselt väga levinud fonditüübid, kuna aitavad investoritel vältida topeltmaksustamist. Sageli kasutatakse neid fonde riskikapitali investeeringuteks.
Uued fondistruktuurid aitavad edendada kohalikku fondihalduse majandusharu ning võimaldavad ka senisest tõhusamalt luua era- ja avaliku sektori ühisrahastusega investeerimisfonde. Need toetavad ka fonditeenuste eksporti ja pakuvad mitmekesisemaid rahastamisvõimalusi kasvupotentsiaaliga ning ekspordile suunatud ettevõtetele.
Pensionifondi valitseja aktsiakapitalinõue langeb uue seaduse järgi kolmelt miljonilt ühele, samuti võimaldab seadus teiste riikide fondivalitsejatel Eestis filiaali kaudu pensionifondi valitseda.
Oluliselt vähenevad pensionikogujaid ehk osakuomanikke puudutavad pensionifondi vahetamisega seotud tasud. Pensionifondi osakute tagasivõtmistasu piirmäär langeb 1 protsendilt 0,05 protsendini konservatiivsete pensionifondide puhul ja 0,1 protsendini teiste kohustuslike pensionifondide puhul. Kui siiani sai pensionifondi vahetamisel tagasivõtmistasu endale fondivalitseja, siis edaspidi jäävad need summad fondile endale ehk osakuomanikele.
Muudatused investeerimisfondide seaduses jõustuvad 1. jaanuaril 2017.
Vaata ka seaduseelnõu.
