IGASUGUST
Maaparandusseadus
Jõustub 01.01.2019
Maaparandus on uute maaparandussüsteemide ehitamine ja olemasolevate korrashoidmine.
Seaduse olulisemad muudatused puudutavad maaparanduses tegutseva ettevõtja heaks töötava vastutava spetsialisti kvalifikatsiooni ja vastutust. Neile kehtestatakse kohustus iga viie aasta tagant osaleda täienduskoolitusel. Kehtivas seaduses on vastutava spetsialisti roll pigem ettevõtjat nõustada. Uues seaduses nähakse ette, et spetsialist teeb ja kontrollib või juhib ja vastutab tehtu eest. Vastutav spetsialist ei tohi töötada mitme ettevõtja juures, kui tema töökoormus ei võimalda töökohustusi nõuetekohaselt täita. Muudatuste eesmärk on parandada ehitusprojektide kvaliteeti.
Seadusega muudetakse maaparandushoiu ja ka maaparandusühistu regulatsiooni, mille kohaselt ei ole maaparandusühistud enam mittetulundusühingud, vaid eraõiguslikud juriidilised isikud. Muudetud on maaparandusühistu asutamisprintsiipe.
Väärteomenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Jõustub 01.01.2019
Seadusega luuakse väärteomenetluse seadustikku uus menetlusliik – lühimenetlus, mida rakendatakse kergete väärtegude puhul, kus inimeste elule ja varale otsest kahju ei teki.
Uus menetlusliik aitab hoida kokku inimeste ja politsei aega ning väldib liigset karistamist. Lühimenetluse rikkumisi ei kanta karistusregistrisse.
Kergemad väärteod on näiteks bussis ilma piletita sõit, vales kohas parkimine, punase tule eiramine, lahtise turvavööga sõitmine, kiiruse ületamine alla 20 km/h ja ilma liikluskindlustuseta sõitmine. Selliste väärtegude puhul määratakse rahatrahv vastavalt konkreetsele rikkumisele summas 20–80 eurot.
Lühimenetluse kasutamine vähendab oluliselt paberite vormistamise aega. Praegu kulub väärteomenetlusele keskmiselt 20 minutit. Seadusemuudatuse tulemusena väheneb see aeg umbes viiele minutile.
Advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
Jõustub 10.06.2018, osaliselt 01.10.2018, 01.11.2018, 01.01.2019, 01.01.2020 ja 01.01.2021
Seadusega vähendatakse Justiitsministeeriumi ülesannete mahtu seoses vabade õiguselukutsetega (notarid, advokaadid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid ja patendivolinikud).
Kutsetegevuse korraldamisega seotud ülesanded, näiteks eksamite korraldamine ja ameti- või kutsetegevuste peatamine antakse üle avalik-õiguslikele kutseühendustele. Seadus näeb ette Patendivolinike Koja asutamise avalik-õigusliku juriidilise isikuna.
Kohtute seaduses muudetakse paindlikumaks kohtunikuameti ühildamine õppetegevusega, võimaldades kohtunikel töötada avalik-õiguslikus ülikoolis õppejõuna. Samuti võimaldatakse kohtunikku üle viia riigiteenistusse ning kohtunikul on võimalus töötada rahvusvahelistes kohtuinstitutsioonides ja saada selle eest tasu.
Seadusega muudetakse täpsemaks täitemenetluse seadustiku sõnastust, mis võimaldab täituril arestida võlgniku alampalga (ja sellest väiksema) suurusega sissetulekust kuni 20 protsenti kuus, kui võlgniku muust varast ei piisa võlausaldaja nõuete rahuldamiseks. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi.
Nõuded tasulise veoseveo ja sõitjateveo veokorraldusjuhi teadmistele ja oskustele ning koolitusele
Jõustus 01.06.2018
TOETUSED
Maaeluministri 8. mai 2015. a määruse nr 58 "Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus" muutmine
Jõustus 01.06.2018
