TÖÖSUHTED
Ametiühingute seaduse ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seadus
Jõustub 06.07.2018
Seadus näeb ette võimaluse ametiühingute seaduses ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud kohustuste rikkumise korral võtta vastutusele ka juriidilist isikut. Seni sai vastutusele võtta üksnes tööandjast füüsilist isikut.
Töölepingu seaduse, perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus
Jõustus 01.07.2018
Seadus annab täisealise sügava puudega isiku töötavale lähedasele või määratud hooldajale õiguse saada viis tööpäeva tasustatud hoolduspuhkust aastas. Tasustatud hoolduspuhkuse eesmärk on soodustada hoolduskoormusega töötaja tööelus püsimist, andes talle täiendavat vaba aega sügava puudega lähedase hooldamiseks, hooldamise korraldamiseks või arsti juures käimiseks.
Puhkust hakatakse hüvitama töötasu alammäära alusel. Hoolduspuhkuse taotlemisel, arvutamisel, maksmisel ja hüvitamisel kohaldatakse sarnaseid põhimõtteid nagu tasustatud lapsepuhkuse taotlemisel, arvutamisel, maksmisel ja hüvitamisel. Töötaja taotleb hoolduspuhkust tööandjalt, kes peab hüvitatava summa riigieelarvest ülekandmiseks esitama taotluse Sotsiaalkindlustusametile.
Töötajal on puhkusele õigus, kui ta on sügava puudega täisealise vanem, vanavanem, õde, vend, laps või lapselaps. Samuti, kui ta on abikaasa või registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses, eestkostja või kohaliku omavalitsuse määratud hooldaja.
Kiirgusseaduse, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seadus
Jõustub 06.07.2018, osaliselt 01.07.2018 ja 01.01.2019
Seadusega võetakse üle ELi direktiiv Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest.
Lisanduvad nõuded radooni valdkonna reguleerimisele. Kehtestatakse tööruumide õhu radoonisisalduse viitetaseme, õhu radoonisisalduse mõõtmise korra ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel.
Muudatustega käsitletakse kehtivast kiirgusseadusest täpsemalt looduslike kiirgusallikatega seotud inimtegevust, loetledes toimingud, mille korral tuleb töötajate ja elanike kaitseks rakendada meetmeid (nt teavitamine, kaitseabinõud). Sellisteks toiminguteks on näiteks tsemendi tootmine, põhjavee puhastusjaamade käitamine ja haruldaste muldmetallide eraldamine, mille erinevate tööprotsesside käigus võivad töötajad saada tavapärasest suuremat kiirgusdoosi.
Meditsiinivaldkonnas lisandub uue teemana meditsiinikiiritusseadmete kasutamine muul kui meditsiinikiirituse rakendamise eesmärgil, nt tervise radioloogiline hindamine töölevõtmisel või ioniseeriva kiirguse kasutamine peidetud objektide avastamiseks inimese kehas.
Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Jõustub 15.07.2018, osaliselt 15.08.2018
Seadusega jäetakse sisserände piirarvu arvestusest välja tippspetsialistid. Tippspetsialisti all mõistetakse erialase ettevalmistusega välismaalast, kellele Eesti tööandja peab maksma vähemalt kahekordset Eesti keskmist brutopalka.
Muudatustega pikendatakse ka lühiajalise töötamise maksimaalset aega seniselt üheksalt kuult ühele aastale, et leevendada majanduse tsüklilisest arengust tingitud tööjõupuudust.
A2-tasemel eesti keele oskust nõutakse välismaalaselt, kes on töötamiseks mõeldud tähtajalise elamisloa alusel Eestis elanud vähemalt viis aastat ja soovib taotleda uut või pikendada olemasolevat elamisluba. See nõue kehtib üksnes uutele tulijatele, kes saavad elamisloa pärast muudatuse jõustumist 15. juulil 2018.
Välismaalaste ebaseadusliku töötamise ennetamiseks ja tõkestamiseks tekib tööandjal teavitamiskohustus, kui välismaalane Eestis tööle asub. Teavitamata jätmise eest nähakse tööandjale ette sunniraha.
Siseministri 2. mai 2013. aasta määruse nr 19 "Päästeteenistujate palgamäärad, põhipalga määramise ja päästeteenistujatele muutuvpalga maksmise kord" muutmine
Jõustus 01.07.2018
IGASUGUST
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seadus
Jõustub 01.01.2019, osaliselt 01.07.2018
Seaduse eesmärk on tõsta Eesti kõrge elektrikulude osakaaluga töötleva tööstuse või infoalase tegevuse sektori ettevõtjate konkurentsivõimet, võimaldades neil tarbida elektrit soodsama aktsiisimääraga. Soodsam aktsiisimäär on 0,5 eurot megavatt-tunni kohta, mis on ligi üheksa korda madalam kui tavaaktsiisimäär 4,47 eurot megavatt-tunni kohta.
Soodustuse saamiseks peab ettevõtja energiajuhtimissüsteem olema efektiivne ja säästlik ning tema elektrointensiivsus vähemalt 20 protsenti.
Seadusega muudetakse ka alkoholi aktsiisivabastuse loa ja energia aktsiisivabastuse loa väljastamist. Samuti tehakse seadusega muudatusi, et tagada parem õigusselgus või lahendada praktikas tekkinud probleeme. Näiteks täpsustatakse aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba hävitamise korda ja täiendatakse alkoholi denatureerimise võimalusi.
Autoveoseaduse muutmise seadus
Jõustub 06.07.2018
Muudatustega lisatakse nõue, millega ELis liiklev ettevõtja kohustub tagama auto ja selle haagise õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. Neid kohustusi peab täitma ka tasulisel sõitjateveol.
Kehtiva seaduse hea maine regulatsiooni täiendatakse viitega liiklusseaduse väärteokoosseisule, mis reguleerib sõidumeeriku või juhikaardi tahtlikku rikkumist.
Alates 2019. aastast hakatakse teekasutustasu maksmata jätmise eest tegema vedajale trahvi asemel mõjutustrahvi, mida karistusregistrisse ei kanta. E-toimikusse pannakse kirja mõjutustrahvi andmed, millele antakse õiguslik tähendus. Peale mõjutustrahvi võib kohaldada ka haldusmeetmeid, näiteks veoloa kehtetuks tunnistada.
Elektrituruseaduse, energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seadus
Jõustub 09.07.2018, osaliselt 01.01.2019 ja 27.04.2019
Seadusega muudetakse taastuvenergia toetuste skeemi ja otseliini regulatsiooni.
Muudatustega saab väiketootja taastuvenergia toetust vana skeemi järgi, kui tootmisseade toodab elektrienergiat võimsusega kuni 50 kW ja elektrienergiat toodetakse hiljemalt 2020. aasta lõpus. 50 kW kuni 1 MW elektrilise võimsusega tootmisseadmetega toodetud elektrienergia tootjad peavad toetuse saamiseks osalema neile korraldatavatel vähempakkumistel.
Riigiabiloast tuleneva muudatuse kohaselt saavad vana skeemi järgi toetust need, kellel on tootmisseadmetesse tehtud olulised investeerinud enne 2017. aastat.
Selleks, et soodustada elektri väiketootmist 100 kW kuni 200 kW nimivõimsusega tootmisseadmetega, leevenevad väiketootjatele esitatavad nõuded. Näiteks puudub neil edaspidi aktsia- või osakapitalinõue 31 950 eurot, mis võimaldab piiratud võimsusega seadmetega elektrit toota ka näiteks korteriühistutel.
Relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
Jõustus 01.07.2018
Seadus võimaldab Eesti ettevõtjatel hakata valmistama, hooldama, importima ja eksportima sõjarelvi, laskemoona, lahingumoona ja lahingumasinaid.
Eestis paiknevatel ettevõtjatel sõjarelvade ja lahingumoona käitlemise võimaluse tekkimine lubab Kaitseväel kestlikumalt hallata oma relvastust ning kaitsetööstusettevõtjatel laiendada oma tegevust ja pakkuda oma tooteid ka väljapoole Eestit.
Isikuandmete ankeedi andmete loetelu ja ankeedi näidisvorm
Jõustus 01.07.2018
TOETUSED
