Siseministeerium on saatnud ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks välismaalaste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (eelnõu toimik 18-0235).

Majanduses viimastel aastatel toimunud muutused, ekspordi senisest suurem osatähtsus ettevõtluses, suurenenud kõrglisandväärtusega töökohtade arv ning riigi eesmärk suurendada konkurentsivõimelisemate, suuremat lisandväärtust loovate ning teadus- ja arendustegevusel põhinevate ettevõtete osakaalu, on tinginud suurema nõudluse kõrgelt kvalifitseeritud välistööjõu järele. Lisaks tippspetsialistidele on suurenenud vajadus ka oskustööjõu järele. Kui teatud määral on tööjõupuudust võimalik lahendada tootmisprotsesside automatiseerimise ja mehhaniseerimise teel, siis ainuüksi tööjõu kasutamise ümbervaatamine ei ole suureneva tööjõu asendusvajaduse kontekstis piisav lahendus.

Väljatöötamiskavatsuse koostaja on analüüsinud kehtivat välismaalaste seadust ja kaardistanud kitsaskohad, mis vajavad uuendamist ja kaasajastamist. Muudatuste üldine eesmärk on ajakohastada välismaalaste Eestisse saabumise ja siin elamise ning õppimise või töötamisega seotud regulatsioone, et need vastaksid paremini majanduse, tööturu ja ühiskonna vajadustele.

Probleemsed kohad seaduses on:

• töörände regulatsioon, sh:
  • lühiajaline töötamine mitme tööandja juures samaaegselt,
  • tööandja vahetamine,
  • täiendavad nõuded renditöö puhul,
  • kutsuja kohustused lühiajalise töötamise puhul,
  • peatöövõtja vastutus välismaalase ebaseadusliku töötamise puhul,
  • töötukassa luba,
  • suurinvestori regulatsioon,
  • usulise ühenduse kutsel munga, nunna või vaimulike Eestis töötamine;
• ajutiselt riigis viibivate välismaalaste elukoha registreerimine;
• viisa regulatsioon,
  • viisa otsuse vaidlustamine,
  • viisa otsuse vaidlustamine,
  • diginomaadidele viisa andmine;
• muud, sh tehnilised muudatused:
  • siduv eelotsus,
  • haldusotsuse põhjendamine,
  • abikaasaga koos Eestisse asumine,
  • lähedase sugulase juurde elama asumine,
  • õppeasutuse, praktika vahendaja ja vabatahtliku teenistuse vahetamine,
  • investeeringu nõuete ühtlustamine,
  • ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja erisused,
  • kutsuja kohtused lähetatud töötaja puhul,
  • täpsustused Balti Kaitsekolledžile,
  • viisa taotlemiseks nõutav legaalse sissetuleku määr.

Pakutud muudatused

Töörände regulatsioon

Lühiajaline töötamine mitme tööandja juures samaaegselt

Muudatuste eesmärgiks on võimaldada tööandjatel kasutada Eestis juba olemasolevat välistööjõudu maksimaalses ulatuses. Muudatustega soovitakse saavutada olukord, kus sarnaselt elamisloaga Eestis töötamise regulatsioonile, võib välismaalane samaaegselt töötada mitme tööandja juures ning ainult peamine tööandja peab täitma VMSs sätestatud lühiajalise töötamise registreerimise nõudeid.

Tööandja vahetamine

Muudatuste eesmärgiks on välismaalasele tagada paindlikumad võimalused tööandja vahetamiseks ning tööandjale Eestis oleva välistööjõu värbamiseks. Muudatustega soovitakse saavutada olukorda, kus välismaalane võib elamisloa kehtivusajal vahetada tööandjat, ilma et ta peaks selleks taotlema uut elamisluba.

Täiendavad nõuded renditöö puhul

Muudatuste eesmärgiks on muuta renditööjõu Eestisse toomise reegleid, et need ei oleks takistuseks renditööjõu Eestisse toomisel, kuid jätkuvalt aitaksid ära hoida väärkasutusi. Muudatustega soovitakse saavutada olukord, kus renditööpuhul peab tööandjal deposiidis olema vahendeid 10% ulatuses konkreetse välismaalase töötasufondist. Väärkasutuse vältimiseks sätestatakse täiendavad lahendused, nt elamisloa menetluse raames kontrollitakse renditööandja tausta, sh reaalset majandustegevust.

Kutsuja kohustused lühiajalise töötamise puhul 

Muudatuste eesmärgiks on väärkasutuste ja illegaalse migratsiooni vältimiseks sarnaselt töötamiseks antava elamisloaga seada tööandjale, kes välismaalase Eestisse tööle kutsub, kohustused seoses välismaalase Eestisse kutsumisega. Muudatustega soovitakse saavutada olukord, kus tööandja, kes kutsub välismaalase lühiajaliselt Eestisse, tema eest ka vastutab – vajadusel majutab, tagab ülalpidamise ning juhul kui riigil tuleb isik sunniga välja saata, katab sellega seonduvad kulud.

Peatöövõtja vastutus välismaalase ebaseadusliku töötamise puhul

Muudatuste eesmärgiks on tõhusamalt võidelda välismaalaste ebaseadusliku Eestis töötamise ning illegaalse tööjõu kasutamise vastu. Muudatustega soovitakse saavutada olukord, kus piirangud riigihankes osalemisel kohalduvad sellise rikkumise korral kogu hankeahela ulatuses. Muudatustega välistatakse osalemine riigihankes, kui peatöövõtja või alltöövõtja on rikkunud välismaalaste Eestis töötamise tingimusi või kes on tööle võtnud ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalase.

Töötukassa luba 

Muudatuste eesmärgiks on lihtsustada välistöötajate Eestisse toomisega seonduvat asjaajamist ning kaotada olukord, kus tööandja peab välismaalase tööle võtmiseks esitama avalduse nii töötukassale kui kutse PPA-le. Muudatustega soovitakse saavutada olukord, kus töötukassa loa andmine välismaalase tööle võtmiseks oleks  tööandjale võimalikult vähekoormav ning haldusorganitele menetluse vaates mõistlikum.

Suurinvestori regulatsioon

Muudatuste eesmärgiks on ajakohastada suurinvestori regulatsioon selliselt, et see vastaks paremini tegelike investeeringute suurusele ning oleks rahvusvahelises võrdluses konkurentsivõimelisem. Muudatustega soovitakse saavutada olukord, kus lisaks klassikalistele investoritele on hõlmatud ka start-up’idesse investeerijad ning soodustatakse "targa kapitali" hõlmamist, lihtsustades tingimusi neile investoritele, kes investeerivad ettevõtetesse, mis tegutsevad riigile olulistes valdkondades.

Usulise ühenduse kutsel munga, nunna või vaimulike Eestis töötamine

Muudatuste eesmärgiks on lihtsustada munkade, nunnade ja vaimulike usuliste ühenduste juures töötamiseks seonduvat asjaajamist. Muudatustega soovitakse saavutada olukord, kus viisa taotlemisel ei pea eelnimetatud isikute lühiajalist töötamist täiendavalt PPA-s registreerima, vaid nende töötamise õigus tuleneb seadusest.

Ajutiselt riigis viibivate välismaalaste elukoha registreerimine 

Muudatuste eesmärgiks on tagada Eestis ajutiselt viibivatele välismaalastele parem ligipääs nendele avalikele teenustele, millele neil kehtivate seaduste järgi õigus on, kuid millele ligipääs rahvastikuregistri elukoha kande puudumise tõttu on takistatud. Seetõttu võimaldatakse muudatustega Eestis ajutiselt viibivatel välismaalastel, kelle ajutise viibimise soovi korral registreerida oma elukoht rahvastikuregistris.

Viisa regulatsioon

Viisa otsuse vaidlustamine

Muudatuste eesmärgiks on viia VMS-is sätestatud viisaotsuste vaidlustamise kord kooskõlla EL õigusega. Muudatustega soovitakse saavutada olukord, kus viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse peale võib pärast kohustuslikku vaidemenetlust esitada ka kaebuse halduskohtule. Senise viisavaiete statistika pinnalt nähtub, et enamus vaideid esitatakse esimeses astmes, st otse haldusotsuse teinud asutusele. Kuivõrd üldjuhul on konsulaat välismaalastele kõige lähem haldusasutus ning vaide esitamine konsulile kõige lihtsam, on mõistlik jätta enne kohtuvaide võimalust alles kohustuslik vaidemenetlus. 

Diginomaadidele viisa andmine

Muudatuse eesmärgiks on muuta diginomaadidele Eesti atraktiivseks sihtkohaks ja olla rahvusvahelises võrdluses diginomaadide ligimeelitamisel konkurentsivõimeline. Muudatustega soovitakse VMS-is luua eriregulatsioon diginomaadidele viisa andmiseks ja Eestis töötamiseks.

Muud, sh tehnilised muudatused

Siduv eelotsus

Muudatuse eesmärgiks on vähendada haldusorganite halduskoormust nende kutsujate puhul, kelle usaldusväärsuses on põhjust kahelda, vähendades ühtlasi seeläbi illegaalse immigratsiooni riski. Muudatustega soovitakse võimaldada selliste kutsuja kohustust omavate isikute, eelkõige tööandjate ja õppeasutuste puhul, kes on korduvalt rikkunud välismaalaste Eestisse kutsumisega seaduses kehtestatud nõudeid, väljastada siduv eelotsus kutsuja usaldusväärsuse kohta. Sellisel juhul jäetakse taotlus vastu võtmata, vähendades haldusorgani halduskoormust.

Haldusotsuse põhjendamine

Muudatuse eesmärgiks on lähtuvalt hea halduse põhimõttest viia VMS-is sätestatud haldusotsuste põhjendamise regulatsioon vastavusse kehtiva halduspraktikaga. Muudatustega soovitakse saavutada olukord, kus VMS-is sätestatud haldusotsuseid põhjendatakse ulatuses, mis ei ole vastuolus riigi julgeolekuhuvidega.

Abikaasaga koos Eestisse asumine

Muudatuste eesmärgiks on kaotada ebamõistlik piirang, mille kohaselt ei saa abikaasad koos Eestisse elama asuda, vaid esmalt peab välismaalane oma elukoha registreerima. Muudatustega soovitakse sarnaselt lähedase sugulase juurde elamisloa taotlemise regulatsiooniga teha erisus tegeliku eluruumi ja elukoha registreeringu nõudest, juhul kui abikaasad koos Eestisse elama asuvad. Välismaalasele ja ta abikaasale jääb jätkuvalt kohustus omada tegelikku eluruumi ja oma elukoht registreerida, kuid nad võivad nad seda teha pärast Eestisse saabumist.

Lähedase sugulase juurde elama asumine

Muudatuste eesmärgiks on ajakohastada välismaalaste lähedaste sugulaste Eestisse elama asumise reegleid, et see vastaks paremini praktikas ilmnenud vajadustega. Muudatustega soodustatakse vanemate töötamist Eestis ja tööturule integreerumist, võimaldades Eesti elama asumisel võtta laste hoidmiseks kaasa oma vanema või  vanavanema. Samuti võimaldatakse lastel Eestisse asuda, et siin hooldada oma vanemaid või vanavanemaid.

Õppeasutuse, praktika vahendaja ja vabatahtliku teenistuse vahetamine

Muudatuste eesmärgiks on võimaldada välismaalasel paindlikumalt vahetada õppekava, õppeasutust või praktika vahendajat, vähendades nii välismaalase, kutsuja kui haldusorgani halduskoormust. Muudatustega soovitakse saavutada olukord, kus Eestisse õppima võik praktikale saabunud välismaalane saab elamisloa kehtivusaja jooksul vahetada õppekava või õppeasutust või praktika kohta, ilma et selleks peaks taotlema uut elamisluba.

Investeeringu nõuete ühtlustamine

Muudatuste eesmärgiks on sätestada selgemad nõuded investeeringutele, kui välismaalane asub Eestis tööle tippspetsialistina, taotleb elamisluba ettevõtluseks või suurinvestorina. Muudatustega soovitakse ühtlustada VMS-is sätestatud investeeringu mõisteid, võttes samas arvesse regulatsioonide spetsiifikat.

Ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja erisused 

Muudatustega soovitakse ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate regulatsioon viia kooskõla direktiivi nõuetega. Muudatustega soovitakse saavutada olukord, kus ettevõtjasisese üleviimise korral on lubatud, et töötasu maksjaks on kas Eestis registreeritud tööandja või välisriigis paiknev ettevõte, kellega välismaalasel on sõlmitud tööleping. Ühtlasi on tulenevalt direktiivis 2014/66/EL sätestatust vaja teha erisus töötukassa loa nõudest, kuivõrd direktiiv järgi ei või ettevõtjasiseselt üleviidud töötajatele nn tööturuteste kohaldada.

Kutsuja kohtused lähetatud töötaja puhul 

Muudatuse eesmärgiks on õigusselguse huvides täpsustada kutsuja kohustusi lähetatud töötajate puhul. Muudatustega soovitakse VMS-is selgelt reguleerida, et lühiajalise töötamise registreerimisel ja elamisloa töötamiseks taotlemisel lähetatud töötajale, on tööandja kohustused ja kutsuja kohustused sellel ettevõttel, kes on Eestis ja kelle juurde isik tööle lähetatakse.

Täpsustused Balti Kaitsekolledžile

Muudatuste eesmärgiks on õigusselguse huvides täpsustada õppimiseks antava elamisloa regulatsiooni selliselt, et see hõlmaks ka Balti Kaitsekolledži tegevusi.

Viisa taotlemiseks nõutav legaalse sissetuleku määr

Muudatusega viiakse välismaalaselt Eestisse sisenemiseks nõutavate rahaliste vahendite määr vastavusse Eesti keskmise hinnatasemega ning ühtlustatakse määra teiste regioonis asuvate liikmesriikidega.