Riigikogu sotsiaalkomisjon töötas huvigruppide ja ekspertidega läbi töövõimetoetuse seaduse eelnõu 25 muudatusettepanekut, millest peamised puudutavad kindlustusandjate ligipääsu piiramist tervise infosüsteemile ja kindlustusandjalt töövõimetoetuse tagasinõudmist.

Sotsiaalkomisjoni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja sotsiaalkomisjoni aseesimehe Monika Haukanõmme ettepanekutel jäetakse eelnõust välja kindlustusandja õigus saada inimese nõusolekul andmeid tervise infosüsteemist.

"Sotsiaalkomisjon oli ühisel meelel, et kindlustusandjatele ei ole põhjust anda otseligipääsu terviseandmetele, sest see riivab inimese põhiõigust delikaatsete isikuandmete kaitsele," ütles sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Kokk.

Eelnõusse lisatakse paragrahv, mille kohaselt töötukassa nõuab kindlustusandjalt tagasi töövõimetoetuse summa, mille kindlustusandja on liikluskindlustuse seaduse alusel inimesele makstavast töövõimetushüvitisest maha arvanud. See on seotud kindlustusandja ja töötukassa omavahelise kahju hüvitamisega, mille kohaselt peab kindlustusandja hüvitama saamata jäänud tulu.

Eelnõust võetakse välja sotsiaalse rehabilitatsiooni, abivahendite ja erihoolekande teenuste korralduse muutmise sätted ning arutatakse neid sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu (98 SE) menetlemisel.

"Sotsiaalhoolekande seaduse eelnõuga on ees veel läbirääkimised, mis puudutavad viipekeeletõlgi teenuse ja sotsiaaltransporditeenuse kättesaadavuse tagamist ning sotsiaalteenuste eest tasu võtmist," ütles sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm.

Valitsuse algatatud töövõimetoetuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (84 SE) on Riigikogu täiskogus teisel lugemisel 19. novembril.

Eelnõuga lükatakse töövõimetoetuse seaduse jõustumine poole aasta võrra edasi, et muuta töövõimereformi rakendumiseks vajalikke vastuvõetud seadusi. Samuti on vaja tagada lisaaega rakendusaktide ja IT arenduste elluviimiseks. Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2016. aasta 1. juulil.