Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas teisipäeval, 29. septembril saata töövõimetoetuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (84 SE) eelnõu Riigikogu täiskokku esimesele lugemisele 21. oktoobril.
Eelnõuga lükatakse töövõimetoetuse seaduse jõustumine edasi poole aasta võrra, et teha vajalikke muudatusi töövõimereformi puudutavates seadustes, analüüsida töövõime hindamise metoodika katsetamise tulemusi ja täiendada metoodikat enne teenuse hankeid.
Seaduse jõustudes 1. juulil 2016 hakkab töötukassa maksma töövõimetoetust uue süsteemiga liituvatele inimestele, kelle töövõime on hinnatud osaliseks või puuduvaks. Tänased töövõimetuspensionärid, kelle staatus lõpeb ja kes tulevad töötukassasse korduvhindamisele, saavad töötukassast uutel alustel töövõime hinnangu alates 1. jaanuarist 2017.
Sotsiaalkomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on seadusesse tehtud mitmeid muudatusi töövõimereformi tervikliku rakendamiseks. "Oluline muudatus puudutab ühe ukse põhimõtte rakendamist, et inimene saaks töötukassas esitada nii töövõime hindamise kui puude tuvastamise taotluse. Ametkonnad jagavad omavahel infot ja inimene ei pea pöörduma mitmesse asutusse," ütles Kokk.
Pärast seaduse lõplikku rakendumist ei määrata inimestele enam püsivat töövõimetust ega töövõimetuspensioni, vaid hinnatakse töövõimet ja makstakse töövõimetoetust. Sellest tulenevalt muudetakse õigusakte, mille alusel on inimestel õigus muudele hüvitistele töövõime vähenemise tõttu.
Samuti on kavas kaotada nn sissetulekuauk. Selleks tehakse ühekordne ettemakse töövõimetuspensionilt sujuvaks üleminekuks töövõimetoetustele, et inimese sissetulekus ei tekiks kuni 40 päevast vaheaega.
Eelnõuga kaotatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduste alusel makstav töötamistoetus, sest töötukassa hakkab 1. jaanuarist 2016 maksma töölesõidutoetust, pakub tööks vajaminevat abivahendit ja osutab muid töötamist toetavaid teenuseid.
Eelnõu muudatused käsitlevad veel andmevahetust ametkondade vahel ning eelnõus on inimeste terviseandmetele ligipääs ja töötlemine rangemalt reguleeritud.
"Töövõimetoetuse seadus annab väljundi erivajadustega inimestele, kes tahavad tööd teha ja suuremat sissetulekut saada. Seadusega tekib osalise töövõimega inimesel õigus ja võimalus saada töötukassast tööle saamiseks vajalikku igakülgset abi," ütles eelnõu ettekandja, sotsiaalkomisjoni liige Jüri Jaanson.
Sotsiaalkomisjon korraldab puuetega inimeste organisatsioonide ja teiste asjaosalistega konsulteerimiseks avaliku istungi töövõimereformi teemal 13. oktoobril.
