Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski on valitsusele esitanud kava, mis taastaks ettevõtete juhatuse liikmetele võimaluse ennast töötuna arvele võtta, kui nad juhatuses olemise eest tasu ei saa.
Kava kohaselt oleks võimalik ettevõtte juhatuse liikmel end töötuna arvele võtta kui ta ettevõtte juhtimise eest raha ei saa ja tema eest on viimase 12 kuu jooksul vähemalt 180 tööpäeva eest makse tasutud. Samamoodi oleks võimalik füüsilisest isikust ettevõtjal (FIE) end töötuks registreerida, kui ta ettevõtlus on peatatud ja ta on viimase 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva tööd teinud.
"Valitsusel on kavas seda teemat kabinetiistungil lähiajal arutada," ütles sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Jana Rosenfeld. Sotsiaalministeeriumi arvutuste kohaselt läheks selline töötuskindlustuse taastamine maksma umbes 8-10 miljonit eurot aastas.
Möödunud aasta detsembris oli maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel Eestis 153 209 äriühinguga seotud isikut, kes ei saanud kokku 149 453 ettevõttest töötasu. Ministeeriumi hinnangul lisanduks muudatuse tõttu igakuiselt kuni 1800 töötut.
Ülemöödunud aasta alguses sai töötuskindlustushüvitist 1041 äriühingu juhti, mis moodustas kõikidest töötuskindlustushüvitise saajatest 10,9 protsenti, ja töötutoetust sai 424 äriühingu juhti, mis moodustas kõigist töötutoetuse saajatest 5,7 protsenti.
Rahandusministeeriumi 2015. aasta suvise tööturu prognoosi järgi 2015-2019. aastaks tõuseb järgnevatel aastatel töötuse määr iga-aastaselt, jõudes 2019. aastal 9,4 protsendini, mistõttu võib järgnevatel aastatel tõusta ka töötuna registreeritud äriühingu liikmete arv.
Lisaks Ossinovskile on ka justiitsminister Urmas Reinsalu teinud valitsusele ettepaneku varasem olukord taastada. Reinsalu on varem öelnud, et tema ettepaneku sisu on põhimõtteliselt taastada 2014. aasta suve eelne olukord, kus ettevõtte juhatuse liikmel oli võimalik ennast töötuna arvele võtta, kui ta juhatuse liikmeks olemise eest tasu ei saanud.
Lisaks tuleks justiitsministri hinnangul lahendada probleem, et ainult juhatuse liikme tööd tegevatel inimestel ei ole sotsiaalset kaitset. "Need isikud, kes on täna juhatuse liikmed, neil peaks olema võimalus ennast vabatahtlikult kindlustada töökaotuse riski vastu," rääkis Reinsalu veebruaris.
Valitsuse tegevusprogramm 2015-2019 näeb ette, et justiitsministeerium analüüsib äriühingu juhatuse liikme õigust töötuskindlustushüvitisele. Seda õigust ei ole juriidilise isiku juhatuse liikmel alates 2014. aasta maist.
Sellist olukorda on kritiseerinud õiguskantsler Ülle Madise, kelle hinnangul ei ole selline regulatsioon kooskõlas Eesti põhiseadusega. Madise tegi parlamendile ettepaneku asuda seda olukorda muutma. Riigikogu tegi tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise sotsiaalkomisjoni ülesandeks.
