Riigikogus on arutlusel välismaalaste seaduse muutmise eelnõu, millega muuhulgas täiendatakse nimekirja inimestest, keda tulevikus ei arvestata elamisloa saajate piirarvu sisse. Kaubandus-tööstuskoja hinnangul tuleks välismaalaste sisserände piirarvust välja arvata ka kolmandatest riikidest tulevad suurinvestorid, kes investeerivad Eestisse vähemalt miljon eurot ja kellel oleks eelnõu järgi õigus taotleda elamisluba.
Välismaalaste seaduses on aastane piirarv inimestele, kellele antakse Eestis elamisluba. See arv ei või ületada 0,1 protsenti Eesti rahvaarvust, mis teeb umbes 1000 inimest aastas. See tähendab, et igal aastal on võimalik ca tuhandel väljaspool Euroopa Liidu (EL) liikmesriiki pärit välismaalasel saada elamisluba siin elamiseks ja töötamiseks, ettevõtlusega tegelemiseks jms. Sellegipoolest on seaduses loetletud ka erandid, kellele antakse elamisluba piirarvu väliselt.
Sisserände piirarvu hulka ei loeta hetkel näiteks kolmandatest riikidest pärit õppejõudusid ja teadlasi ning välismaalasi, kellele on antud elamisluba õppimiseks. Muudatusega lisanduvad sellesse nimekirja välismaalased, kes saavad elamisloa kui nad tahavad tulla siia tööle info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alasele ametikohale, töötama iduettevõttesse või tegelema iduettevõtlusega. Kaubanduskoja arvates tuleks sellesse nimistusse lisada ka väljaspool ELi liikmesriiki pärit suurinvestorid, kes soovivad tegeleda siin ettevõtlusega ning kes investeerivad siinsesse majandusse vähemalt miljon eurot.
Kui suurinvestorid on vabastatud sisserände piirarvu alt, annab see nii avalikkusele kui potentsiaalsetele investoritele positiivse signaali, et välisinvestorid kolmandatest riikidest on Eestisse oodatud. Kui seda ei tehta, siis võib tekkida olukord, kus välisinvestorile ei anta elamisluba üksnes põhjusel, et aastane sisserände piirarv on juba täitunud või võib täituda. Selline juhtum kahjustaks olulisel määral Eesti mainet. Isegi, kui taolise olukorra esinemise tõenäosus on väike, tuleb see välistada juba seaduse tasandil. Meeles tuleks pidada seda, et tegemist on isikutega, kelle siinviibimist Eesti majandus vajab. Selles kontekstis on sisserändele fikseeritud piirarvu seadmine tervikuna äärmiselt küsitav, kuna elamisloa taotlust tuleb igal juhul põhjalikult põhjendada ning täita selleks seatud kriteeriumid.
Lisaks soovitakse muuta ka välismaalastele makstava töötasu suurust. Praegu kehtib tingimus, et väljaspool ELi liikmesriiki pärit välismaalasele tuleb maksta vähemalt 1,24-kordset Eesti keskmist brutopalka. Selline tingimus on aga tööandjatele koormav ega soodusta välistööjõu palkamist. Seetõttu soovitakse, et edaspidi peaks välismaalasest töötajale makstav töötasu olema vähemalt võrdne statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutopalgaga.
Kaubanduskoja hinnangul on see samm küll õiges suunas, kuid veelgi selgem ja õiglasem oleks rakendada tööandjaspetsiifilist lähenemist. Seetõttu tegi koda riigikogule ettepaneku siduda välismaalaste kohustuslikuna tasumisele kuuluv palk valdkonnapõhise aasta keskmise brutopalgaga. Selline nõue võimaldab tööandjatel maksta välismaalasele sama suurt töötasu kui makstakse kohalikele töötajatele ühtegi valdkonda diskrimineerimata. Loomulikult jäävad veel regionaalsed erinevused, kuid tänases olukorras oleks valdkonnapõhise palga kriteerium juba suur samm edasi.
