MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon soovitab Eestis turuletoomise pakendimaksu kehtestamise kavatsusest loobuda, kuna pakendi täiendav maksustamine ei suuna pakendiettevõtjaid keskkonnahoidlikumale pakendamisele.

"Eesti on rakendamas süsteemi, mille analoog praktikas on Hollandis ebaõnnestunud," kirjutab MTÜ juhatuse liige Siret Kivilo rahandusminister Sven Sesterile. Hollandis kehtestati pakendimaks 2008. aastal, millest loobuti 2012. aastal, kuna Hollandi ametliku mõjuanalüüsi kohaselt ei täitnud pakendimaks oma esialgset pakendikoguste vähendamisel.

"Rahvusvahelised ettevõtted kasutavad Euroopa Liidu riikide turgudel valdavalt sarnase disainiga pakendeid. Holland on liiga väike, et mõjutamaks seda protsessi ning Hollandi suurusega turu jaoks pakendeid ümber disainima ega eraldi tootma ei hakata," kirjutsas Kivilo. Samuti on tema sõnul väike pakendi kaalu vähendamisega kaasnev võimalik kulusääst.

Lisaks võtab pakendite muutmise protsess aega alates projekti algatamisest 2-5 aastat. "Rahvusvahelised ettevõtted muudavad pakendite strateegiat keskmiselt üks kord 10 aasta jooksul, seega nende puhul avalduks muudatuste mõju veelgi hiljem," märkis ta.

"Pakendimaksu laekumise kohta on selle administreerimiseks tehtavad kulutused riigile liiga kõrged – Hollandis koguti pakendimaksu 355 miljonit eurot aastas, samas kui oodatud tase oli vähemalt 1 miljard eurot aastas," kirjutab Kivilo.

Euroopas toimub pakendi taaskasutus Kivilo sõnul valdavalt laiendatud tootjavastutuse põhimõttel ja riigi poolt kehtestatud pakendimaks on kasutusel vaid üksiku erandina.

Pakendiettevõtjate arv, kes ei ole oma pakendi taaskasutuskohustust taaskasutusorganisatsioonile üle andnud, on Eestis Kivilo sõnul suhteliselt väike, kuna 90 protsenti pakendiettevõtjatest on liitunud taaskasutusorganisatsioonidega. Osa mitteliitunud pakendiettevõtjatest teostab oma pakendi taaskasutuskohustuste iseseisvalt ja osa maksab taaskasutamata pakendilt aktsiisi. "Järelikult nende pakendiettevõtjate osakaal, kes ei täida pakendiseaduses ja pakendiaktsiisi seadust, on marginaalne. Eelnevast järeldub, et tänane pakendi tootjavastutuse regulatiivne printsiip toimib," kirjutas Kivilo.

Põhjendamaks pakendimaksu rakendamise vajadust ja õigustamaks pakendijäätmete tekke vähendamist tagavate meetmete rakendamist, püütakse eelnõus tema sõnul jätta mulje, nagu tarbitakse ja tekitatakse Eestis pakendijäätmeid võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega keskmisest rohkem. Samas pole selleks esitatud andmed Kiviloo sõnul usaldusväärsed, kuna on saadud kaheldava metodoloogiaga.

Seega on osalise või täiendava pakendimaksu rakendamine MTÜ hinnangul põhjendamatult koormav Eesti ettevõtjatele ning ei toeta laiendatud tootjavastutuse printsiibi toimimist. "Täna Eestis kehtiv laiendatud tootjavastutuse süsteem on parim lahendus – pakendijäätmete käitlemise korraldamise kohustus ja vastutus sihtarvude täitmise eest on pakendiettevõtjatel, mitte riigil," kirjutab ta.

Rahandusministeerium on töötamas välja uut pakendiaktsiisi seadust, et vähendada turule toodava pakendi kogust, muuta läbipaistvamaks pakendiaktsiisi rakendamine ning suurendada sellest laekuvaid makse; selleks soovib ministeerium kasutusele võtta kahekomponendilise pakendiaktsiisi maksumudeli.

Kahekomponendiline pakendiaktsiis tähendaks, et taaskasutamise pakendiaktsiisile lisanduks veel turule toomise pakendiaktsiis. Turule toodava pakendiaktsiisi prognoositav maksulaekumine on 15 miljonit eurot.