Kaubandus-tööstuskoda ei toeta Euroopa liidu uut tarbijakaitse direktiivi eelnõu, sest sellega suurendatakse ettevõtjate kohustusi, kui nad müüvad kaupu tarbijatele. Küsitav on ka muudatuste positiivne mõju tarbijatele, sest ettevõtete kohustuse suurenemisega kaasneks ilmselt toodete hinnatõus.
Euroopa liit plaanib uue tarbijakaitse direktiivi eelnõuga kõrvaldada peamised lepinguõigusega seotud tõkked, mis takistavad piiriülest kaubandust. Tegelikkuses tähendab see aga ka, et eelnõuga plaanitakse suurendada ettevõtjate kohustusi tarbijalemüügil. Kaubanduskoda koostas oma liikmetele muudatuste kohta ka küsimustiku, mille põhjal pani kokku justiitsministeeriumile edastatud arvamuse.
Ettevõtte tõendamisaja pikenemine
Hetkel kehtib võlaõigusseaduses põhimõte, et tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Uus eelnõu näeb aga ette, et seda aega pikendatakse kahe aastani ja vea põhjuste tõendamiskoormus on kaks aastat ettevõttel.
Kaubanduskoja liikmed sellist muudatust ei toeta, sest nende hinnangul on kaks aastat liiga pikk aeg. Liikmed tõid arvamustes välja, et kaks aastat võib olla õigustatud teatud kaubaliikide puhul, kuid esmatarbekaubad ja ka näiteks autode liikuvosad ei ole tooted, mis kahe aastaga ei kulu. Ettevõtjad ütlesid, et väga raske on tõendada, kas pärast kaheaastast kasutamist on tootele viga tekkinud kasutamisest või tõesti oli toode defektne. Kauplejate hinnangul tõstavad kulutused, mida tuleb sellise muudatuse järgselt hakata tegema tõendamisele, toodete vahetamisele, parandamisele ja raha tagastamisele tõstab suure tõenäosusega märgatavalt toodete hindu.
Puudusest teavitamine pärast puuduse avastamist
Teise olulise muudatusena on eelnõusse kavandatud, et tarbijalt ei tohi nõuda kauba mittevastavusest teavitamist teatud tähtaja jooksul. Hetkel on võlaõigusseaduses sätestatud, et tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Kaubanduskoda on sellise muudatuse vastu, sest eelnõu tekitab olukorra, kus tarbija võib katkist toodet edasi kasutada ja tekitada sellele pöördumatud kahjustused, mida hiljem ei ole enam võimalik parandada. Lisaks ei pruugi hiljem olla võimalik tuvastada, millest algne puudus tekkis. Lisaks tõid kauplejad välja, et kui tarbijad teavitavad kauplejat koheselt, võib kehtida veel garantii, mis annab tarbijale lisaõigused ja paneb tootjale kohustuse toode koheselt asendada.
Koja hinnangul sätestab eenõu kauplejatele veel väga palju ebaselgeid kohustusi. Kui muudatused jõustuvad praegusel kujul, suureneb kindlasti kauplejate ja tarbijate vahel vaidluste arv. Lisaks võivad muudatused suurendada ka toodete hindu, sest millegi arvelt tuleb leida raha kõikide vaidluste pidamiseks ja toodete parandamiseks, asendamiseks ning raha tagastamiseks.
Praegu on tegemist direktiivi eelnõuga ning veel ei ole teada, kas ja millisel kujul direktiiv jõustub. Lisaks jääb pärast direktiivi jõustumist Eestile aeg, et muudatused ka meie seadusandlusesse üle võtta. Seega võib muudatuste jõustumisega Eestis minna veel mitu aastat.
