Toetusstreikidest etteteatamise aeg pikeneb viiele tööpäevale

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Riigikogu võttis kolmapäeval, 23. septembril vastu kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muudatused, mis pikendavad toetusstreikidest etteteatamise tähtaega kolmelt päevalt viiele päevale ja sätestavad riikliku lepitaja ametisse nimetamise korra.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 62 riigikogu liiget, vastu oli viis ja erapooletuid ei olnud.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt on töötajate esindaja, ühing või liit kohustatud kavandatavast hoiatus- või toetusstreigist teatama tööandjale, tööandjate ühingule või liidule ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult vähemalt kolm päeva ette. Õiguskantsler on korduvalt pööranud tähelepanu asjaolule, et toetusstreigi puhul on kolmepäevane etteteatamistähtaeg ettevõtlusvabadust ebamõistlikult riivav.

Riigikohus on oma käesoleva aasta 5. märtsi otsuses toetanud õiguskantsleri arvamust ja leidnud, et kollektiivse töötüli lahendamise seaduse lõige, millega määratakse toetusstreigist etteteatamise tähtajaks kolm päeva, on põhiseadusega vastuolus. Vastuvõetud seadusemuudatuse eesmärgiks on toetusstreigist etteteatamise tähtaega puudutava sätte põhiseadusega kooskõlla viimine.

Riikliku lepitaja instituuti puudutavate sätete muutmine on tingitud asjaolust, et kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole juba aastaid olnud võimalik lepitajat ametisse nimetada. Kehtiva õiguse kohaselt nimetab riikliku lepitaja ametisse Vabariigi Valitsus sotsiaalministeeriumi, tööandjate ja töötajate keskliitude ühise kokkuleppe alusel. Aastaid ei ole tööandjate ja ametiühingute keskliidud lepitaja isikus kokkulepet saavutanud.

Edaspidi, kui tööandjate ja ametiühingute keskliidud ei suuda tähtaegselt saavutada riikliku lepitaja kandidaadi suhtes mingil põhjusel kokkulepet, siis korraldab selleks konkursi sotsiaalkomisjon. Konkursi tulemuste hindamise komisjon on kolmeliikmeline, kuhu kuuluvad valdkonna eest vastutav minister, tööandjate ja ametiühingute keskliitude esindajad.

Selleks, et olukorras, kus riiklik lepitaja mingil põhjusel oma ülesandeid täita ei saa, oleks lepitusmenetluse läbiviimine tagatud, tuuakse seadusesse muudatusega sisse riikliku lepitaja asetäitja–nõuniku institutsioon.

Allikas:  BNS

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll