Sotsiaalministeerium on ettevalmistanud ja esitanud teistele ministeeriumitele ja sotsiaalpartneritele kooskõlastamiseks vabariigi valitsuse soopõhiste tööalaste statistiliste andmete kogumise korra ja andmete loetelu määruse eelnõu (eelnõu toimik nr 15-0367/01).
Määrus kehtestatakse soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 11 lõike 2 alusel, et tagada SoVS-s sätestatud kohustuste täitmiseks vajalike soopõhiselt eristatavate võrdlusandmete olemasolu töökohtades. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 11 lõikes 2 on sätestatud, et tööandja peab koguma soopõhiseid tööalaseid andmeid, mis vajadusel võimaldavad asjaomastel institutsioonidel jälgida ja hinnata võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist töösuhetes.
Määruse peamised eesmärgid on toetada tööandjaid soolise võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud kohustuste järgimisel ja tõhustada seaduse täitmise järelevalvet.
Määrusega ei nähta ette, et andmeid tuleb esitada regulaarselt.
Määrus kohaldub kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kelle juures töötavad isikud töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele.
Andmeid tuleb koguda majandusaasta lõikes ja saadud andmeid säilitada viis aastat. Selline aeg lubab jälgida andmetes ajalisi muutusi.
Võrreldavad isikustamata statistilised andmed, mille üle tööandjad arvestust peavad pidama, on järgmised:
1) nais- ja meestöötajate osakaal organisatsiooni eri tasanditel ja ametigruppide lõikes;
2) organisatsioonisisesed liikumised ametikohtade vahel;
3) koolitustel osalemine;
4) töötajate kasutatud puhkusepäevade arv puhkuse liikide lõikes vastavalt puhkusele tekkinud õigusele (põhipuhkus, isapuhkus, lapsehoolduspuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus);
5) tööaeg täistööaja ja osalise tööaja, ületundide arvu, öisel ajal ning nädalavahetusel töötatud tundide arvu, samuti valveaja tundide arvu lõikes;
6) keskmine palk või töötasu nende erinevate osade lõikes;
7) töötajatele antud individuaalsed muud tasud, toetused, hüvitised ja soodustused nende liikide lõikes;
8) eelmisel majandusaastal tööle kandideerinute ja tööle võetute sooline jaotus ametikohtade lõikes.
Ülal loetletud andmed on määruse seletuskirja järgi vajalikud selleks, et välja selgitada erinevusi naiste ja meeste positsioonis, ametikohtades, töö tasustamises, karjäärivõimalustes, koolitustel osalemises ning töö ja pereelu ühitamise võimaluste kasutamises organisatsioonis.
Andmeid vajavateks institutsioonideks võivad olla selleks seadusega sätestatud institutsioonid, kellel on õigus jälgida olukorda töösuhetes ja töötingimustes – järelevalveorganid, ametiühingud, usaldusisikud, õiguskantsler, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik jt.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2016. aastal, et anda tööandjatele piisavalt aega vajadusel personaliarvestussüsteemide vastavaks kohandamiseks.
