Sotsiaalministeeriumi plaan tööõnnetuskindlustuse seaduse väljatöötamiseks nõuab ka maksukorralduse seaduse muutmist, leiab maksu- ja tolliamet.

Sotsiaalministeerium esitas tööõnnetuskindlustuse seaduse väljatöötamise kavatsuse tänavu juulis, kuna Eesti seisab silmitsi rahvastiku vähenemise ja vananemisega. Seetõttu on üha suuremaks väljakutseks, kuidas hoida inimesi tervena ja võimalikult kaua tööturul.

Töötajate töövõime säilitamiseks on oluline ennetada tööga seotud tervisekahjustusi. Eestis on tööõnnetused alaregistreeritud ning eelkõige jäetakse registreerimata kerged õnnetused.

Eelmisel aastal registreeriti tööinspektsioonis 5184 tööõnnetust, millest umbes kaks kolmandikku olid kerged kehavigastused. 1117 juhul said töötajad raske kehavigastuse ning üheksa tööõnnetust lõppes töötaja surmaga.

Maksu- ja tolliametile kaasnevad infosüsteemi arendamise kulud seoses vajadusega luua töötamise registrisse järelevalvet teostavatele asutustele nähtav andmeväli, mis kajastaks seda, kas töötaja kohta on kindlustusleping olemas või mitte.

Samuti kaasneb vajadus arendustööde järele seoses kindlustusregistri ja töötamise registri andmete ühendamisega. Ühtlasi kaasneb ka vajadus maksukorralduse seaduse muutmise järgi, kirjutas amet vastuses seaduse väljatöötamiskavatsusele.

Kuna tööõnnetuskindlustuse hüvitis töötajale hakkab sõltuma tema sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust, siis suure tõenäosusega on vajalik ka vastavate andmete edastamine kindlustusseltsidele, mis omakorda eeldab taas maksukorralduse seaduse muutmist.