Töövõimereform seab puudega inimeste värbamiseks kvoodi, kirjutab Postimees. Järgmisel aastal algava töövõimereformi eesmärk on erivajadustega ja vähenenud töövõimega inimesed senisest paremini tööturule tuua. Uus seadus näeb ette, et aastaks 2020 töötab riigisektoris 1000 vähenenud töövõimega inimest.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski märkis, et seadust võib ka kvoodina näha. "Eks tegemist on ju omal moel diskrimineerimisega ning see arv peaks panema avaliku sektori tööandjad kaaluma ka puudega kandidaate," rääkis ta.
Seda, mille alusel 1000 puudega inimestele mõeldud töökohta riigiasutuste vahel jagatakse, minister veel öelda ei osanud. "Arvestame kindlasti erinevate asutuste soove ja võimekust, mille alusel koostatakse kava," lausus ta.
Sellel nädalal ametist lahkuv võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper avaldas hiljuti uuringu tulemused, millest selgus, et avalikus sektoris töötab puudega inimesi kõige vähem. Ministeeriumide ja põhiseaduslike institutsioonide 1663 töötaja seas on vaid kolm inimest, kes on asutustele teadaolevalt puudega. Jaanuarist lisanduvad mitmesugused puudega inimeste värbamiseks mõeldud tegevused: tööalane rehabilitatsioon, kogemusnõustamine, toetatud töö ja toetus tööle sõiduks, uue aasta teisest poolest lisanduvad e-teenused.
Riigieelarvest kulub teenustele järgmisel aastal 26,6 miljonit eurot, kokku läheb töövõimereform riigile maksma 198 miljonit eurot.
