Investeeringute kaasamised, mis on suunatud kindlaksmääratud investorite ringile (n-ö kinnised pakkumised), on seni jäänud enamasti seaduseandja poolt reguleerimata alaks. Karistusõiguse revisjoni käigus koostatud karistusseadustiku muutmise eelnõuga on tehtud ettepanek muuta kuriteona karistatavaks ka kindlaksmääratud isikute ringile investeeringu saamise eesmärgil (st näiteks kinnise pakkumise raames) valeteabe esitamine ning oluliste asjaolude esitamata jätmine.
Kehtiv investeerimiskelmuse (karistusseadustiku § 211) koosseis keelab investeeringu saamise eesmärgil üldsusele suunatud teabes (nt aktsiate või võlakirjade avalikul pakkumisel koostatud emissiooniprospektis) valeandmete esitamise. Eelnõu kohaselt on eksitava- või valeteabe esitamine eelnevalt kindlaksmääratud investorite ringile samuti kriminaalkorras karistatav.
Iseenesest on valeteabe esitamise keelamine nii üldsusele kui ka kitsale isikute ringile igati tervitatav. Samas, kuna kinnised pakkumised on reeglina suunatud asjatundlikele investoreile, on raske nõustuda eelnõus väljapakutud lahendusega, mis muudab kinnise pakkumise raames valeteabe esitamise kriminaalkorras karistatavaks. Tekib küsimus, et kui asjatundlik investor peaks olema iseseisvalt võimeline teenuste ja tehingutega seotud riske piisavalt hindama ja juhtima, siis mis õigushüve peaks väljapakutud seadusemuudatus kaitsma, mida teiste õigusharude regulatiivse toimega (nt tsiviilkorras kahju hüvitamine, eksimuse või pettuse mõjul tehingu tühistamine) ei suudeta kaitsta? Tundub, et tegemist on nn ülekriminaliseerimisega, mille eest Riigikohtu esimees hoiatas seaduseandjat juba 2010. aastal.
Lisaks eelnevale näeb muudatusettepanek ette, et investeerimiskelmus ei peaks hõlmama üksnes valeteabe esitamist (positiivne kohustus), vaid ka oluliste asjaolude esitamata jätmist (negatiivne kohustus). Kuivõrd olulisuse künnis on jäetud sisustamata ega ole fikseeritud kriteeriume, millest tuleks olulisuse hindamisel lähtuda, peab investeeringut kaasata sooviv isik igal üksikul juhul hindama, kas ta on avaldanud kogu vastavat investeeringut puudutava olulise teabe. See omakorda tähendab, et isikul puudub kindlus selle kohta, kas ta on investeeringu kaasamisega pannud toime kuriteo. Olukorras, kus isikul ei ole võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegu või tegevusetus kaasa toob, puudub demokraatlikule ühiskonnale omane õigusselgus.
Eelnõus toodud investeeringute kaasamise ning investorite ringi mõistete sisu laialivalguvuse tõttu jääb ka arusaamatuks, millistel juhtudel võib isikut süüdistada investeerimiskelmuse täideviimises. Ei ole välistatud, et lisaks investeeringute kaasamisele nii aktsiate kui ka võlakirjade müügil kahele või enamale potentsiaalsele investorile võib investeerimiskelmuse koosseis olla täidetud ka valeteabe esitamisel pakkumises tegutseda seltsinguna. Eelnõu projekti sõnastusest võib järeldada, et kohustus esitada kõik olulised asjaolud ning hoiduda valeteabe esitamisest laieneb ka krediidiasutustele, kes korraldavad laenuandjate sündikaate või võrdsetele vastaspooltele (nt teised krediidiasutused) suunatud võlakirjade esmamüüke.
Antud eelnõu valguses võib tõdeda, et seadusandlusega püütakse võtta oluline samm suunas, et reguleerida valdkonda, mida tänaseni on (mitte-avalikul) finantsturul osalejad isekeskis läbi lepinguliste suhete korraldanud ning mida eriseadused ei ole mõjutanud. Kirjeldatud eelnõule seaduse jõu andmisega võib kaasneda õiguskindluse oluline vähenemine, kinniste pakkumiste hulga vähenemine ja ka sündikaatlaenuturu kahanemine.
