Valitsus otsustas 6. detsembri 2012. a istungil saata riigikogule arutamiseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu.
Eelnõuga täpsustatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse vastutust üldhariduse korraldamisel ning põhi- ja gümnaasiumihariduse andmisel. Riik võtab selgema vastutuse gümnaasiumihariduse eest. Kohalikele omavalitsustele antava nn haridustoetuse komponendid muutuvad selgesõnaliselt sihtotstarbeliseks ning eraldistes eristatakse põhikoolide ja gümnaasiumide õpetajate palgaraha.
Õpetaja tööaja nädalanormiks kehtestatakse 35 tundi, mille sisse arvestatakse kõik õpetaja tööülesanded, mitte üksnes auditoorsed tunnid. Eelnõuga loobutakse järk-järgult jäigast ametijärkude ja atesteerimissüsteemist. 2014. aastast hakatakse õpetajate kutsemeisterlikkust ja kvalifikatsiooni hindama kutseseaduse alusel sarnaselt teistele elukutsetele.
Haridustoetuse sees nähakse ette sihtotstarbelised palgavahendid õpetajatele, et tagada kogu palgaraha jõudmine õpetajani ning muuta riigi raha kasutamine läbipaistvaks.
Senine kohustus korraldada arenguvestlus õpilasega vähemalt kord õppeaastas on asendatud kohustusega korraldada regulaarseid arenguvestlusi vastavalt koolis kokku lepitud ja kehtestatud korrale. Eelnõuga suureneb koolijuhi vastutust personali- ja palgapoliitika kujundamise eest. Samuti suureneb hoolekogu roll läbi kohustuse esitada oma arvamus kooli sisehindamise korra ja kooli palgakorralduse põhimõtete kohta.
Eelnõu kohaselt peab põhikool vastu võtma kõik lapsed, kellele see kool on elukohajärgne kool. Kui peale selle on veel vabu kohti, võib vastu võtta ka teisi soovijaid. Kõigi põhikooli lõpetajate jaoks peavad gümnaasiumi vastuvõtutingimused olema võrdsed, kuid vastuvõtu aluseks võib moodustada kooli eripärale vastavate õpilaste pingerea.
Eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused 1. septembril 2013. aastal, muudatused rahastamises jõustuvad 1. jaanuaril 2014. aastal.
