Valitsus kiitis neljapäeval, 25. veebruaril heaks ette võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on võtta Eesti õigusruumi üle normid, mis lihtsustavad tööjõu vaba liikumist Euroopa Liidus.

Eelnõu võimaldab EL-i liikmesriigi kodanikust töötaja ja tema pereliikme, kes on kolmanda riigi kodanik, õiguste ühtsemat kohaldamist ja diskrimineerimise vältimist. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiivist tulenevad nõuded.

Seaduse muutmisega laiendatakse võrdõigusvoliniku pädevusi, võimaldades volinikul uue kohustusena abistada EL-i liikmesriigi töötajaid ja nende pereliikmeid nende õiguste kaitsmisel, tegutseda kontaktina koostöös teiste EL-i liikmesriikidega, korraldada või tellida täiendavaid asjakohaseid uuringuid ning vastutada võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmise eest seoses EL-i liikmesriigi kodakondsuse alusel diskrimineerimisega. EL-i liikmesriigi töötajatele tuge pakkuvad infokeskused EURES ja SOLVIT jäävad endiselt tegelema infovahendajana töövahenduse ja teavituse osas töötajate vaba liikumise tingimustest ning töö- ja elamisvõimalustest liikmesriikides.

Eelnõu toob kaasa võrdõigusvoliniku kantselei töökoormuse suurenemise. Voliniku kantselei eelarve lisarahastamine kavatsetakse üle vaadata 2017. aasta riigieelarve läbirääkimiste käigus ning taotleda lisaressurssi direktiivi ülevõtmisega suurenenud töökoormuse tõttu.

Sisekaitseakadeemia migratsiooniuuringute keskuse 2015. aasta uuringu kohaselt Eestisse seaduslikult sisserännanud välismaalaste kohta on viimase kuue aasta jooksul oma tähtajalise elamisõiguse Eestis registreerinud ligikaudu 15 tuhat EL-i liikmesriigi kodanikku. Sellest lähtuvalt võib eeldada, et igal aastal asub Eestisse elama keskmiselt ligikaudu 2500 EL-i kodanikku.

Seadus on planeeritud jõustuma tänavu 21. mail.