Valitsus kiitis heaks tarbija huve kaitsvad muudatused kiirlaenuturul

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Valitsus kiitis neljapäeval, 14. augustil heaks eelnõu, millega kehtestatakse ülempiir krediidi kulukuse määrale ning keelatakse vahekohtute kasutamine tarbijavaidluste lahendamisel. Eelnõu eesmärk on kaitsta tarbija kui lepingulise suhte nõrgema poole huve ja õigusi tarbijakrediidilepingu (nt laen, järelmaks, liising) sõlmimisel ja sellest lepingust tulenevate vaidluste lahendamisel.

"Kiirlaenuorjusesse langenud inimeste arv meie ühiskonnas on ammu liiga suur, mistõttu püüame leida võimalikult kiiresti lahendusi, millega inimesi aidata. Näiteks Soomes on krediidikulukuse määrale ülempiiri seadmine juba praegu kiirlaenude võtjate hulka vähendanud," ütles justiitsminister Andres Anvelt.

Eelnõu kohaselt nähakse ette, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra, mis avaldatakse iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks, enam kui kolm korda. 2014. a augusti seisuga on kolmekordne määr 102,17%. Kehtivas õiguses on küll sätestatud krediidi kulukuse määr, mida ületav määr (kolmekordne Eesti Panga avaldatud määr) on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, ent tühiseks muutub see leping alles siis, kui tarbija suudab tõestada, et tegi tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Praktikas ei suuda tarbija seda reeglina teha.

Tulevikus on tarbijakrediidileping automaatselt tühine, kui selles küsitakse laenu kasutamise eest nimetatud ülempiirist kõrgemat tasu. "See tähendab, et inimene on kohustustatud ikka tagasi maksta laenatud rahasumma, aga maksma ei pea liiga kõrgeid tasusid raha kasutamise eest. Tihti võivad need olla laenust endast kordades suuremad summad ja seavad kiirlaenu võtnud inimesed väga raskesse olukorda," selgitas justiitsminister Andres Anvelt.

Kui tarbijakrediidileping on tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduses sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit), milleks 2014. a esimesel poolaastal oli 0,15%.

Krediidikulukuse määra arvutamise aluseks on krediidi kogukulu tarbijale. See hõlmab kõiki kulusid, kaasa arvatud intressi, lepingutasusid, makse ja muid tasusid, mida tarbija on kohustatud seoses laenulepinguga maksma.

Eelnõu kohaselt sätestatakse, et vahekohtu kokkulepe, mille esemeks on tarbijale krediidi andmise lepingust tulenev vaidlus, on tühine. Vahekohtu regulatsioon lähtub eeldusest, et lepingu pooled on võrdsed, st nad on lepingu sõlmimisel võrdse läbirääkimisjõuga ning võrdsel määral teadlikud oma kohustustest ja õigustest. See ei ole aga eelduseks tarbijakrediidilepingu puhul, sest tarbija sõlmib selliseid lepinguid vähem ja enamasti pole tal läbirääkimise võimalusi. Ka kehtiva õiguse järgi ei saa nõrgema poole kaitse eesmärgil teatud vaidlusi lahendada vahekohtus. Nendeks on töölepingu lõpetamise ja eluruumi üürilepingu vaidlused.

Eelnõu muudatused on osa paketist kiirlaenuturul avaldanud probleemidega toimetulekuks.

Allikas:  Vabariigi Valitsus

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll