Valitsus kiitis tänasel istungil heaks töölepingu seaduse muudatused, mis puudutavad alaealistele lubatud töid, Tööinspektsioonilt loa taotlemist alaealisena töötamiseks, alaealiste tööaega ja igapäevast puhkeaega. Lisaks nähakse eelnõuga valveaja erand IT- tugiteenuseid osutavatele spetsialistidele.
Eelnõu eesmärk on kaasajastada alaealiste töötingimusi ja võimaldada paindlikumaid töösuhteid. Seetõttu muudetakse eelnõu kohaselt alaealiste tööaega puudutavaid piiranguid.
Koolikohustuslike alaealiste puhul eristatakse edaspidi tööaega õppeveerandi jooksul ja tööaega koolivaheajal, mida kehtiv õigus ette ei näe. Tööaeg õppeveerendi kestel viiakse kooskõlla direktiiviga, mistõttu võrreldes kehtiva õigusega on eelnõu kohaselt koolikohustuslikel alaealistel tööaeg õppeveerandi jooksul piiratud (2 tundi päevas ja 12 tundi nädalas). Kehtiva õiguse järgi võib koolikohustuslik alaealine sõltuvalt vanusest töötada 3-4 tundi päevas ja 15-20 tundi nädalas. Samas võimaldatakse koolivaheaegadel töötada oluliselt rohkem. Näiteks võib 13-14-aastane või vanem koolikohustuslik alaealine töötada kuni 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas kehtivas õiguses sätestatud 4 tunni päevas ja 20 tunni nädalas asemel. Samas jääb koolikohustusliku alaealise puhul kehtima keeld töötada rohkem kui pool koolivaheaja kestusest. 7-12-aastane alaealine saab koolivaheajal endiselt töötada 3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas. Ühtlasi kaotatakse 15-17-aastase mittekoolikohustusliku alaealise tööaja erisus, mis võimaldab teda tööle rakendada sarnaselt täiskasvanutega (8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas). Kehtiva õiguse alusel võib 15-aastane mittekoolikohustuslik alaealine töötada 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas ning 16-aastane mittekoolikohustuslik ja 17-aastane alaealine 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas.
Samuti kaotatakse eelnõuga ära Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud 13-16- aastastele alaealistele lubatud tööde liigid. Muudatus avardab alaealise töötamise võimalust erinevatel töödel ning edaspidi võib selles vanuses alaealisega sõlmida töölepingu igasuguse kerge töö tegemiseks, mis on neile ea- ja jõukohane. Eelnõu kohaselt kaotatakse ära Tööinspektsioonilt 13-14-aastase alaealisega töölepingu sõlmimiseks loa taotlemise kohustus. Selline kohustus jääb edaspidi kehtima vaid 7-12-aastase alaealise tööle võtmisel.
Lisaks tehakse eelnõuga kriitiliste IT-teenuste ja taristu järjepideva toimimise ja infoturbe tagamise eest vastutavate spetsialistide puhul valveaja rakendamisel igapäevase ja iganädalase puhkeaja nõuete järgimisel erand. Tegemist on esimese erandiga üldisest valveaja regulatsioonist. Nimetatud valdkonna töötajatele võimaldatakse valveaega kestusega maksimaalselt 130 tundi 28-päevase ajavahemiku jooksul, kui sellega ei kahjustata töötaja tervist ja ohutust. Valveaja erisuse rakendamisel tuleb töötajale maksta tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/5 kokkulepitud töötasust. Kehtiva õiguse järgi tuleb valveaja rakendamisel igal juhul järgida seaduses ette nähtud töö- ja puhkeaja nõudeid (töötajale tuleb tagada 11 tundi järjestikkust igapäevast puhkeaega ning vähemalt 48 tundi iganädalast järjestikust puhkeaega) ning valveajatasu on vähemalt 1/10 töötaja töötasust. Muudatuse eesmärgiks on võimaldada IKT-sektori eripäraga arvestavat valveaja regulatsiooni. IKT-sektori puhul on teenuse järjepidev tagamine oluline muuhulgas ka riigi ning sellega seonduvate süsteemide toimimise ja sisejulgeoleku seisukohalt.
Eelnõu kohaselt tehakse tehnilisi muudatusi ametiühingute seaduses, kollektiivlepingu seaduses, töötajate usaldusisiku seaduses, töötajate üleühenduselise kaasamise seaduses ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ( luuakse seosed korrakaitse seadusega järelevalve ja erimeetmete rakendamise osas). Samuti viiakse töötajate üleühenduselise kaasamise seaduses ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ette nähtud sunniraha ülemmäär 3 200-lt eurolt kooskõlla korrakaitseseaduses ette nähtud sunniraha ülemmääraga (9 600 eurot).
