Valitsuse hinnangul on Euroopa Komisjoni plaan kohustada virtuaalvaluutade nagu bitcoin vahendajaid end registreerima ja andmeid läbipaistvamalt avaldada asjakohane ning mõju Eestile väike, kuna bitcoini vahendamisega tegeleb siin väga vähe ettevõtteid.
Valitsus kinnitas neljapäeval seisukohad Komisjoni väljapakutud neljanda rahapesu tõkestamise direktiivi (AMLD IV) osas, mis muuhulgas käsitleb ka virtuaalvaluuta küsimusi. Valitsus toetab direktiivi eesmärke ning on seisukohal, et uued meetmed aitavad tõhusamalt võidelda terrorismi rahastamisega, seisab seisukohtade eelnõus.
"Pooldame suuremat ühtlustamist finantseerimisasutuste osas," märkis valitsus. Eesti seisukoht on, et et virtuaalvaluutade vahetusplatvormid ja digitaalse rahakoti pakkujad (custodian wallet providers) peavad kuuluma direktiivi kohaldamisalasse.
See tähendab, et säärased firmad peaksid hakkama taotlema tegevusluba või ennast registreerima. Seejärel peaksid sellised platvormid ja rahakotipakkujad hakkama klientide suhtes rakendama hoolsusmeetmeid ning nende üle teostataks järelevalvet.
Arvestuslikult võiks plaanitavad muudatused Euroopa Komisjoni ja ka rahandusministeeriumi hinnangul suurendada ettevõtjate kulutusi ligikaudu 10 euro võrra kliendi kohta. "Arvestades, et rahandusministeeriumi hinnangul on Tallinna piirkonnas vaid umbes 20 ettevõtet, mis tuntuimat virtuaalvaluutat bitcoini kasutavad, on muudatuste majanduslik mõju marginaalne," seisab eelnõus.
Virtuaalvaluutade kasutajate esindusorganisatsioon Eesti Krüptoraha Liit on öelnud, et direktiivis plaanitud nõuded on bitcoinidega kauplejatele liialt suur koormus.
Valitsuse tegevusprogramm aastateks 2015–2019 näeb ette virtuaalvaluutade võimaliku tunnustamise ja kasutamise poliitika väljatöötamist. Juuli lõpus avaldas rahandusministeerium analüüsi, milles jõudis järeldusele, et Eestis pole virtuaalvaluutade maksevahendina kasutamise seadustamiseks põhimõttelisi õiguslikke takistusi.
