Justiitsminister Urmas Reinsalu tutvustas valitsuskabineti liikmetele vastutustundetu ettevõtluse vastaseid meetmeid, millega vähendada tankistide kasutamist ettevõtluses ja parandada ärikultuuri tervikuna.
"Vastutustundetult käituvad ettevõtjad, kes jätavad kergekäeliselt oma majandustegevusega võetud kohustused võlausaldajate kanda, on tõsine probleem, mis vajab lõplikku lahendamist. Eestis tegutseb aktiivselt umbes 700 tankisti, kelle "omandis" on rohkem kui 10 000 äriühingut koguvõlaga 355 miljonit eurot. Seda probleemi ei saa lahendada üks ministeerium, siin on vaja kõigi teiste, eriti majandus- ja kommunikatsiooni-, rahandus- ja siseministeeriumide toetust," ütles Reinsalu pressiteate vahendusel.
Probleemi lahendamiseks pakub justiitsministeerium välja ettepanekutepaketi. Näiteks tuleks äriühingu juhatuse liikmele kehtestada seaduses täiendavad nõuded, näiteks ei saa äriühingu juhatuse liikmeks inimene, kelle juhitav ettevõte pole esitanud seaduses ettenähtud tähtajaks majandusaasta aruannet. Või kui selle ettevõtte, mille juhatuse liige ta on, pankrotimenetlus jääb välja kuulutamata raugemise tõttu ja pankrotiavaldust pole esitanud võlgnik ise.
Ühtlasi plaanitakse muudatustega lühendada vabatahtliku likvideerimismenetluse tähtaegu ja luua piirang, mille kohaselt ei saa äriühingu osa võõrandada, kui äriühingul pole täidetud aruandekohustus. Lisaks ei saa kavandatava muudatusega ettevõtte juhatusse ega nõukokku kuuluda kinnipeetavaid.
"Soovisingi kabinetikaaslastelt tagasisidet, kas välja pakutud meetmed aitavad erinevates valdkondades parandada võlgnike vastutustundlikku käitumist, aga samas ei tohiks need ülemääraselt mõjutada ausaid, kuid ärilise ebaõnne tõttu kannatavaid ettevõtteid," märkis ta.
Praktikas on levinud olukord, kus äriühingu kogu likviidne vara nii-öelda kanditakse välja majanduslike raskuste korral ja seejärel võõrandatakse osalus ühingus kolmandale isikule, kes pakub varjatult äriühingu "suretamise teenust". Pärast müügiprotsessi nimetatakse äriühingu juhatusse niinimetatud tasustatud tankist.
Valitsus otsustas panna justiitsministeeriumile ülesandeks arutatud ettepanekute pinnalt alustada muudatuste väljatöötamist.
