Eurole üleminek Eestis kulges edukalt

Euroopa Komisjon võttis 22. märtsil 2011 vastu teatise euro kasutuselevõtu kohta Eestis: kogu kättesaadav teave kinnitab, et Eestis oli üleminek hästi ette valmistatud, see kulges sujuvalt ning suur osa kodanikest pidas seda edukaks.

Ülemineku üks põhielement oli ka hindade stabiilsus, mille tagamiseks sõlmiti ausa hinnastamise kokkulepe, millega liitunud võtsid endale kohustuse mitte tõsta põhjendamatult hindasid.

Euroopa Komisjoni majandus- ja rahaküsimuste volinik Olli Rehn lausus: "Kogu kättesaadava teabe läbivaatamisest nähtub, et üleminek oli väga hästi ette valmistatud ja kulges edukalt. Õnnitlen Eestit selle edu puhul ning kutsun tulevasi euroala liikmesriike sellest kogemusest õppima."

Eesti võttis euro kasutusele 1. jaanuaril 2011 ja seega sai temast euroala 17 liikmesriik. Ühisraha kasutab Euroopa Liidus nüüd juba rohkem kui 330 miljonit inimest. Sarnaselt kõigi teiste pärast 2002. aastat toimunud üleminekutega kasutas ka Eesti nn järsku eurole üleminekut, mille puhul euro võetakse kasutusele ning sularaha vahetatakse ühel ja samal ajal. Tänu kahenädalasele paralleelkäibeperioodile, mille jooksul kehtisid seadusliku maksevahendina nii euro kui ka kroon, oli võimalik riigi endises vääringus pangatähed ja mündid järk-järgult käibelt kõrvaldada.

Edukas üleminek kinnitas taas, et lühike paralleelkäibeperiood on piisav, kui üleminek on korralikult ette valmistatud. Komisjoni hiljutise eurobaromeetri kiiruuringu kohaselt pidas suur osa eestlastest (87%) eurole üleminekut sujuvaks ja tõhusaks.

Eesti ettevõtjad, pangad ja kodanikud olid enne üleminekupäeva euro sularahaga hästi varustatud. Sularahaautomaadid ja kaupluste kaardimakseterminalid olid õigel ajal ette valmistatud ning pangad ja postkontorid tulid täiendava töökoormusega paralleelkäibeperioodil hästi toime (pangatehinguid tehti 3–5 korda rohkem kui tavaliselt). Jaemüüjad said hästi hakkama ka üleminekuprotsessi probleemidega ja kahe vääringu samaaegse kasutusega.

Eesti ametiasutused püüdsid aktiivselt leevendada kodanike kartusi seoses eurole üleminekuga kaasneva hinnatõusuga. Hindade esitamine kahes vääringus, st Eesti kroonides ja eurodes, muutus kohustuslikuks alates 1. juulist 2010 ja seda tuleb teha kuni 30. juunini 2011. Peaaegu üheksa eestlast kümnest leidsid, et hindade esitamine kahes vääringus on väga kasulik või pigem kasulik ning lihtsustab hinnavõrdlust ja aitab harjuda mõtlema uues vääringus. Peale selle leidis üle 80% elanikest, et hinnad olid alati või enamasti esitatud nõuetekohaselt kahes vääringus ja selline tulemus on vastavuses varasemate üleminekute tulemustega.

Teine oluline algatus selles valdkonnas oli ausa hinnastamise kokkulepe, millega liitunud kohustuvad mitte tõstma põhjendamatult hindasid üleminekuperioodil ja järgima üleminekueeskirju.

Lisaks oli teabekampaanial, mis käivitati Eestis enne eurole üleminekut, oluline roll elanikkonna teavitamisel praktilistest aspektidest ning sujuva eurole ülemineku tagamisel. Vastavalt komisjoni jaanuarikuisele uuringule pidas suur osa eestlastest end hästi või üsna hästi eurost infomeerituks.

Loe ka Eurobaromeetri uuringu kokkuvõtet (ingl)