Vabariigi Valitsus kiitis hiljuti heaks nullbürokraatia rakkerühma kahe aasta töö aruande, millest selgub, et riik on praeguseks ellu viinud 92 ettevõtjate esitatud bürokraatia vähendamise ettepanekut. Vaadake lähemalt, millised bürokraatlikud nõuded on kaotatud ja millised ettepanekud on veel töös.

• Erivajadustega töötaja sotsiaalmaksu hüvitamise taotluse esitamine. Nullbürokraatia projekti raames juhtis kaubanduskoda riigi tähelepanu probleemile, et kui tööandja on võtnud tööle erivajadusega inimese ja soovib, et riik maksaks selle töötaja eest sotsiaalmaksu, tuleb tööandjal esitada riigile vastav taotlus iga kuu. See probleem lahendati 1. juulist 2016 ja praegu ei pea tööandja esitama sotsiaalmaksu maksmise taotlust mitte iga kuu, vaid piisab ühekordsest taotluse esitamisest.
   
• Digitaalne ehitusloa menetlus. 2015. aastal andis kaubandus-tööstuskoda riigile teada, et ehitusloa taotlemise protsess on liiga bürokraatlik ja kohalikul omavalitsusel võtab loa väljastamine ebamõistlikult palju aega. 2016. aasta aprillist rakendus ehitusregistri moodul, mis võimaldab ehitusloa menetluse korraldada digitaalselt. Selline muutus võimaldab enamike ehituslubade menetlusi kiirendada. Lisaks on riik andnud teada, et ehitisregistrit on plaanis täiendavalt arendada menetluste kiirendamiseks.
   
• Statistikaaruanded. Kaubanduskoda rõhutas vajadust vähendada ettevõtjate halduskoormust seoses statistikaaruannete täitmise ja esitamisega. Praeguseks on mitmeid positiivseid muudatusi ka näha. Näiteks eeltäidetakse alates 2016. aasta teisest kvartalist statistiline aruanne "Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine" töötamise registri andmetega.
   
• Sõidupäevikud. Kaotatud on sõidupäevikute täitmise kohustus, kui tööandja sõiduautot kasutatakse erasõitudeks.
   
• Käibemaksukohustuslase piirmäär. Käibemaksukohustuslase piirmäära tõsteti 2018. aasta alguses 16 000 eurolt 40 000 euroni.
   
• Pakendiaruande auditeerimine. Alates 1. jaanuarist 2016 vabastati kaubanduskoja ettepanekul pakendiaruande auditeerimise kohustusest need ettevõtjad, kes lasevad turule alla viie tonni pakendimassi.
   
• Paindlikum välismaalaste palkamine. Ellu on viidud kolm kaubanduskoja ettepanekut seoses kolmandatest riikidest pärit inimeste tööle võtmisega. Näiteks tegime ettepaneku, et kui ettevõte võtab tööle välismaalase, siis ei tuleks välismaalase töölevõtmisest enam politseid teavitada, sest politsei saab vajaliku info töötamise registrist. See ettepanek viidi ellu 2016. aastal. 2017. aasta jaanuaris jõustus muudatus, millega kaotati 183 päeva Eestis viibimise nõue. Kui varem pidi välisinvestor taotlema politsei- ja piirivalveametist oma eemalviibimise registreerimist, kui ta viibis rohkem kui 183 päeva väljaspool Eestit, siis praeguseks on see kohustus kaotatud. Lisaks on lihtsustatud suurinvestorite elamisloa taotlemise protsessi.

Üle 70 bürokraatia vähendamise ettepaneku on veel töös. Need ettepanekud on seotud suuremate arendustega ja nende elluviimine võtab aega. Näiteks on maksu- ja tolliamet ning statistikaamet algatanud projekti "Aruandlus 3.0", mille eesmärk on vähendada ametitele andmete esitamise koormust ja muuta andmete esitamine automaatseks. Esimeses etapis muudetakse automaatseks palga ja tööjõu andmete edastamine ning seejärel võetakse ette muud valdkonnad. Lisaks plaanib maksu- ja tolliamet projekti "Maksukogumine 2020" raames üle vaadata kõik maksude määramise rakendused ja teha need maksumaksjale lihtsaks ning kasutajasõbralikuks.

Erinevatest aruandluskeskkondadest on ettevõtjatelt kõige rohkem kriitikat saanud eSTAT. Statistikaamet on lubanud, et järgnevatel aastatel suurendatakse eSTAT kasutusmugavust. Lisaks plaanitakse arusaadavamaks teha aruannete sõnastust ja koostamise juhendeid.

Riik plaanib lähiaastatel teha mitmeid olulisi lihtsustusi ka töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas. Loodetavasti võtab riigikogu vastava seaduseelnõu vastu 2018. aastal. Keskkonna valdkonnaga seonduvaid nõudeid plaanitakse muu hulgas lihtsustada keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS teise arendusetapiga, mis peaks valmima 2019. aastal.

Kui algselt oli nullbürokraatia projekti fookuses vaid ettevõtjate esitatud ettepanekute elluviimine, siis praeguseks on projekti laiendatud. Eesmärgiks on seatud ka lihtsustada majandustegevusele seatud lubade taotlemisega seotud nõudeid. Lisaks on eesmärgiks kasutada edaspidi halduskoormuse hindamiseks ühtset metoodikat, mille aluseks on standardkulu mudel.

2015. aastal käivitas riik nullbürokraatia projekti, mille raames esitasid ettevõtjad ja nende esindusorganisatsioonid 252 halduskoormuse vähendamise ettepanekut. Riik andis lubaduse kaotada 164 bürokraatlikku nõuet ehk 65 protsenti kõikidest esitatud ettepanekutest. Kaubanduskoda esitas liikmetelt saadud ettepanekute põhjal riigile 62 bürokraatia vähendamise ettepanekut.