Välisministeeriumis neljapäeval, 11. detsembril toimunud Aafrika foorumil tõdeti, et Eesti firmade laienemine Aafrika riikidesse võiks olla jõulisem, kuid seda takistab sihtriiki puudutava info puudumine.
"Selgus, et on mõned uuringud läbi viidud, miks eurooplased Aafrikas äri ei tee. Väga vähesed idaeurooplased teevad Aafrikas äri. Enim on rootslasi. 51 protsenti neist inimestest, kes ütlesid, et nad ei taha Aafrikasse minna, ütlesid ka, et nad ei tea põhimõtteliselt mitte midagi Aafrika kohta ja nad on kogu oma info saanud ajalehtedest," ütles Nkwusi Godswill Chimezie Tallinna Tehnikaülikoolist.
"Tegelikult on väga oluline mainida, et kui teil on koha kohta tõene informatsioon olemas, siis sinna minemine ei ole üldse keeruline. Liiga sageli mõtlevad inimesed Aafrikast üldiselt. Nad mõtlevad sellest vale informatsiooni alusel." Chimezie sõnul pärinevad suurimad IT-ettevõtted Nigeerias Rootsist ja Rootsi firmadel läheb Nigeerias edukalt. "Üle 50 protsendi Aafrikas kasutatavatest mobiiltelefonidest pärinevad Ericssonilt Rootsist," märkis Chimezie ja lisas, et Aafrikas jäävad Eesti investeeringud tagasihoidlikuks.
Tema sõnul on investeerimispotentsiaaliga valdkonnad taristu, telekommunikatsioon ja elektrivõrgud. "Ka pangandussektor ei ole Aafrikas ligilähedaseltki Eestiga sarnane. Näiteks internetipangandusest ei tea enamik aafriklastest midagi. Elekter on Aafrikas tõsine probleem. Päikeseenergia on Aafrikas praegu üks suurimaid trende. Telekommunikatsioon on praegu buumisektor. Kommunikatsioon on Aafrikas kõige suurem probleem – inimestel ei ole internetile juurdepääsu ning see on suurepärane ettevõtlusvõimalus. Praegu on Aafrika kõige kiiremini arenev turg just telekommunikatsioon ning selle kasv on 58 protsenti aastas," Chimezie.
"Soomlased ei ole riskialtid ja seetõttu läheb palju ärivõimalusi käest. Alati on mingisugused riskid, aga alati on ka võimalus neid riske mõistlikult ja läbimõeldult hallata ja seetõttu on Aafrikas tohutu potentsiaal," ütles arenguriikide riskihaldusekspert Patric Säilä, kelle sõnul kuulub suur osa Aafrika riikidest sellegi poolest If Kindlustuse teise riskitsooni, millega kaasneb kindlustusmaksete tõus. "Ainult Afganistan, Iraak, Pakistan ja Süüria on kõrgema riskiteguriga." Alustatavate ettevõtete põhiprobleem Aafrikas on Säilä sõnul pigem personali leidmine ning kultuurinormidele vastamine.
"Kui te mõtlete osaleda arenguabihangetes, siis see ei saa olla peamine turg. Pigem on see lisategevus. Kõige olulisem asi on vaadata seda, mismoodi tegelikult riigi tasandil asjad toimivad. Edu sõltub eelkõige ettevalmistusest ja turu tundmisest, aga ka doonoripoolsete protseduuride tundmisest ja selle tundmisest, mida doonor tahab," märkis Eero Saue Euroopa Komisjoni EuropeAid arengu ja koostöö peadirektoraadist.
"Tasub vaadata doonorite arenguprogrammi – teie pakkumist loevad bürokraadid nagu mina, kellel ei pruugi olla selle äri sisust väga palju teadmist. Küll aga peab vastama nendele kriteeriumidele, mis on kirja pandud ehk siis tasub lugeda," ütles Saue ning lisas, et Aafrikat võib küll vaadata kui 50 miljardi euro suurust hanketurgu, aga see ei anna äritegevuse potentsiaalist õiget pilti.
Nairobis resideeruva Eesti aukonsuli, Kadri Humal Ayali sõnul on Aafrikasse laienevatel ettevõtetel kõige lihtsam hallata Rwanda turge, kuna see on väike ja otsekohese mentaliteediga maa. "Ka Rwanda presidendile võib kohapeal võtta lihtsalt telefonikõne, mis Tansaanias, Ugandas või Kenyas oleks mõeldamatu. Rwandas ei tohi asju üles puhuda, vaid tuleb jääda äriliseks ja sel juhul on see hea koht alustamiseks."
Ida-Aafrikas aastaid ehitusprojekte juhtinud Arvu Mägi hinnangul tasub äriga tegelda Ugandas, mis tema sõnul on stabiilne ja suure potentsiaaliga riik.
